Conventus Terra Mariana > Ühiskond > Paraguay teokraatlik jälg

Paraguay teokraatlik jälg


Töö on tĹ‘lgutud mitmete 
Interneti artiklite toimetamise teel.

________________________________________________________________
17. ja 18 . sajandil jätsid jesuiidid Paraguay ajalukku märkimisväärse teokraatliku jälje.  

Katoliikluse keeruline ajalugu Ladina Ameerikas, ehk siis Uues Maailmas, sisaldab endas ka ühte rahumeelset peatükki Vabastusliku Teoloogia kőrval. See peatükk räägib meile jesuiitide missioonist Guarani rahva hulgas tänapäevase Paraguay, Brasiilia ja Argentiina aladel. Varemed, mis on jäänud regiooni on UNESCO Maailmapärandi piirkonnad ja on külastatavad tänapäeval. Need on La Santísima Trinidad de Paraná (tuntud kui Trinidad, 1706) and Jesús de Tavarangüé (tuntud kui Jesús, 1685).

Esimesed kaks jesuiiti, isa Barcena ja isa Angulo, saabusid tänapäevasesse Parana maakonda, Lőuna Brasiilias, 1585 maismaad mööda läänest. Teised järgnesid peatselt. Asuncionis asutati jesuiitide kolleegium. 1608 andis Hispaania kuningas Philip III jesuiitidele őiguse koloniseerida ja kristianiseerida Guarani indiaanlaste hőime. See őigus oli vastuseks jesuiitide protestidele indiaanlaste orjastamisele. Varasel perioodil kasutati nime Paraguay määratlemaks jőega seotud piirkondi ja see hőlmas endas tänapäevase Uruguay, Argentiina, Boliivia ja Brasiilia piirkondi. 1609 algatasid jesuiidid asundusi pool-nomaadilise eluviisiga Guarani indiaanlaste hulgas. Kuningliku kaitse toel asutati esimene asundus Loreto, Paranapanes, isa Cataldino ja isa Marcerata poolt 1610 aastal. Kuna asundused olid ainsad reaalsed kaitsed orjastamise vastu, siis Guarani indlaanlased tulid sellisel hulgal, et lühikese ajaga asutati 12 asundust lisaks kas siis kokku oli umbes 40 000 indiaanlast.

Need olid isemajanduslikud kommuunid kus oli kirik, kool, töökojad, aiad ja elumajad. Jesuiitide missiooni kesksel kohal oli muidugi ristiusu levitamine Guarani indiaanlaste hulgas, kuid olulisem sellest on märkida, et koondised (ingl. k. reductions), kaitsesid päriselanikke ka Hispaania brutaalse koloniaalsüsteemi eest ja eriti orjatööd meenutava majandussüsteemi eest. Oma kőrgperioodil kutsuti asundusi Las Trienta Pueblos, vői siis Kolmkümmend Küla ja need nautisid pőllumajanduslikku -, majanduslikku edukust ja suhtelist autonoomsust Hispaania vőimust. Asundused kujutasid endast poliitilist utoopiat ja olid eksperimendiks kultuurilisest koostoimest ja kooselust.

Kuna orjapidajad nägid asundustes eeskätt lihtsat viisi orjade saamiseks siis oli asunduste vastu suunatud rünnakud ka sagedased. Vähesel määral püüti ennast ka kaitsta. Isa Montoya, olles vastuseisnud kuberneri ja Asuncioni piiskopi püüetele indlaanlaste vabaduste kärpimise suhtes, siirdus Euroopasse. Oma reisil sai ta kirjad paavst Urmanus VIII, mis keelas (mitmete kiriklike karistuste ähvardusel) orjapidamise asundustes ja kuningas Philip IV mis lubas Guarani indiaanlastel kanda relvi enesekaitseks ja saada treenitud veteransődurite poolt, kelledest olid saanud jesuiidid.

Kui orjapidajate mahitusel loodud Paulista armee, 800 meest, ründas asundusi 1641, astusid neile vastu Kristlikud Guaranid, relvastatud püssidega, Acaray jőe juures. Kahes lahingus sai Paulista armee lüüa ja see hoidis ära asunduste ründamise pea kümneks aastaks. 1651 aastal alganud Hispaania Portugali sőda ärgitas uue Paulista rünnaku saamaks alasid Portugalilt. Enne kui Hispaania väed jőudsid kohale, et kaitsta asundusi, juhtisid isad ise Guarani armeed vaenlase vastu. 1732 aastal, oma hiilguse tipus, kaitses guarani asundusi 7000 meheline, hästi varustatud ja väljaőpetatud Guarani armee. Mitmel korral see asunduste armee, saadetuna nende preestrite pool, kaitses Hispaania asundusi.

Selline oht Hispaanlaste vőimule tingis jesuiitide väljaajamise Ladina Ameerikast 1767. Aga sellest 150 aastasest perioodist on palju ka alles jäänud. Lisaks jesuiitlikule piirkonnale, mis laiub varemetes, vőime jälgida ka märkimisväärset arengut arhitektuuris, muusikas, skulptuuris ja muudes kunsti valdkondades, mis kasvasid välja jesuiitide ja Guarani rahva koostööst. Jesuiitide teeneks on ka Guarani keele säilimine ja samuti kuulub nende teenete hulka ka Paraguay tänapäevase kakskeelsuse tase (90% elanikkonnast räägivad guarani keelt).

© Conventus Terra Mariana