Conventus Terra Mariana > ├ťhiskond > Loomulik kord (2003)

Loomulik kord (2003)


Raivo R. Raave
vaimulik
Foto: erakogu

Traditsioonilise tervikliku maailmak├Ąsitluse j├Ąrgi on f├╝├╝siline ja on metaf├╝├╝siline korraldus. On surelik loodu ja igavene loomus. On kőrgem olemise regioon ja madalam muutumise regioon.

Vőib ├Âelda, et eksisteerib n├Ąhtav ja kogetav maailm, kui enne seda, teisel pool, eksisteerib n├Ąhtamatu ja mittekogetav ├╝limaailm oma printsiipidega.

Realistid ja teised

L├Ąbi terve keskaja k├Ąib filosoofias, mis on tradistsiooniliselt veel koos teoloogiaga, vaidlus realistide ja nominalistide vahel. Realistid v├Ąidavad, et igal asjal on oma olemus ehk universaal ja nominalistid ├╝tlevad lőppkokkuvőtteks, et kellele seda va on.

Nominalistid ehk profaanid j├Ą├Ąvad peale. T├Ąnap├Ąeval nimetavad nad ennast ise realistideks.

Kőigepealt toimetab selle metaf├╝├╝sika elimineerimise ┬Žoti munk William Occam – sealt siis ka lugu Occami habemenoast, mis ├╝leloomuliku kui ebavajaliku ├Ąra lőikab…

Edasi tulevad juba meie armsad positivistid algul Viinist ja siis juba Ameerikast ning ├╝tlevad, et metaf├╝├╝silised k├╝simused pole ju p├Ąris valed, aga nad on...mőttetud kuna neid ei anna verifitseerida ehk tőestada.

Ja sestap pole nendega mőtet j├Ąnnata.

Positivistid v├Ąidavad, et toetuvad kahe jalaga Wittgensteinle, kes omakorda ├╝tleb, et teda on j├Ąlle valesti mőistetud, mis muidugi meenutab j├Ąlle Hegelit, kes ├╝tles, et teda on vaid kaks meest mőistnud ja needki…valesti.

Humanistlik ja ilmustuslik tarkus

Filosoofia on oma olemuselt on inimlik tarkus ja seega ettevalmistus ilmutuslikuks tarkuseks. Filosoofia mőiste p├╝tagoroslikus t├Ąhenduses oli just selline "tarkuse armastus", mis t├Ąhendas eelh├Ą├Ąlestatust tőelise metaf├╝├╝silise TEADMISENI jőudmisel.

Inimese individuaalsed vőimed ei ole k├╝llaldased selle "taevase teadmise" saavutamiseks, siin on vajalikud teised vahendid, on vajalik ilmutuslik sekkumine.

Ilmutus sőltub omakorda vőimalustest, mis on transendentsed inimese suhtes. Me vőime siin r├Ą├Ąkida inspiratsioonist, intellektuaalsest intuitsioonist vői ka Vaimust saamisest. Seega ei ole selle sakraalse tarkuse kandjateks mitte ainult vaimulikud vaid kőik, kes on elitaarsed VAIMUS.

├ľelda "humanistlik baastekst" ilmutusliku tarkuse kohta on ebat├Ąpne, sest neis on just see ├╝liinimeslik transendentaalne kvaliteet, mis teeb neist sakraaltekstid.

Dante terminoloogiat kasutades on "filosoofia maise paradiisi tee taevase paradiisi v├Ąravasse". Ja kuna filosoofia sihiks oli p├╝tagoroslikus mőttes kőrgemate seisunditeni jőudmine, siis oma olemuselt oli/on filosoofia sakraalteadus.

T├Ąnap├Ąeva filosoofia on muidugi profaanne, kusjuures religioosne ja sakraalne ei ole kattuvad terminid. Religioon on vaid ├╝ks sakraalsuse raamistik, ├╝ks selle viljelemise viise, mis eristus siis kui maailm hakkas ilmalikustuma.

Algselt ja olemuslikult oli kőik sakraalne ja materiaalne maailm oli lihtsalt taevase ehk metaf├╝├╝silise peegeldus, selle s├╝mbol ja varjukuju.

N├╝├╝dismaailma tunnetusel on ilmselt vastupidi: materiaalne on reaalne ja taevane ehk metaf├╝├╝siline varjukuju...

Seadused ja seadmus

Maine vőim kuulub tegevuse ja muutuste maailma ja transendentaalselt ei ole ta omaette printsiip. Igal muudatusel peab olema oma legitiimne alus, millega ta liitub universaalsesse korda.

Mistahes muudatus ilma kőrgemate printsiipideta toob lihtsalt enam segadust nagu seda on juhtunud ka EV-ga.

Oma olemuselt on segadus ja korratus sama, mis tasakaalu vői harmoonia kaotus ja see avaldub ebaőiglusena, ├╝lekohtuna, hoolimatusena jne. nagu juurtesoleval pildil ehk t├Ąnases Eestis n├Ąha.

Seadusi, mis tagaksid korra, őigluse, tasakaalu ja harmoonia ei saa niisama Riigikogu komisjonides teha, vaid nende taga peavad olema kőrgemad printsiipid metaf├╝├╝silises mőttes...

Nojah, eks neid seadusi vőib ju seal Riigikogus ikka teha k├╝ll nii ja naa – miks mitte, aga nad ju ei taga ei őiglust, ei korda, ei tasakaalu. Sest iga őiglase ja őiglust tagava seaduse taga peab olema kőrgem printsiip, millest ta l├Ąhtub ja kui me siis l├╝kkame tagasi selle seaduse, siis l├╝kkame tagasi tegelikult selle printsiibi...

Loomulik kord

Usun, et on oluline ajaloos toimepandud vigu tunda ja tunnistada, sest see vabastab. Tehtut me muuta ei saa ja palju oli ka paratamatut ja etten├Ąhtut, kuid sellesse őigesti suhtuda saame ometi.

Kuid seni, kuni p├╝sib printsiipide pahupidisus ja vőim ei tunnista traditsioonilise ilmutuslikul teadmisel pőhineva vaimu ├╝limust, pole őiget autoriteetide subordinitasiooni ja ├╝hiskonnas ei saa olla ka korda ja tasakaalu ja harmooniat. Kuni pole allumist Jumala seadmuse j├Ąrgi, pole ka őnnistust.

Ja mingid reformid vői revolutsioonid, head ja veel paremad kavatsused ja seadused, ei aita seni, kuni taastatakse asjade LOOMULIK KORD.

© Conventus Terra Mariana