Conventus Terra Mariana > ├ťhiskond > Muinasjuttude salamaailm (2001)

Muinasjuttude salamaailm (2001)


Raivo R. Raave
vaimulik
Foto: erakogu

Muinasjutt on nagu klaas head vana veini… Lapsep┼Ĺlvemuinasjutud v┼Ĺivad k├╝ll olla meelest l├Ąinud, kuid nende m┼Ĺju on j├Ą├Ąv. T├Ąna enam k├╝ll Disney ja teiste filmitegijate poolt vaatem├Ąnguliseks tehtud, kompenseerivad muinasjutud t├Ąiskasvanu vaimumaailmas puuduva ja t├Ąidavad initsiatsioonilist ├╝lesannet.

Muinasjutud on k├╝ll midagi enamat kui tumeda kultuurieelse massi looming. V┼Ĺlumuinasjutt on traditsiooni vanim vorm. Kui m├╝├╝dis on teoloogiline plaan n├Ąhtav, siis muinasjutt erineb selle poolest, et temas on traditsioon puhtal kujul selle arhet├╝├╝psuses.

Seet┼Ĺttu r├Ą├Ągib muinasjutt k┼Ĺige enam traditsioonist enesest. Traditsiooniga on nii, et selle juured on elus ja kasvavad edasi. Muinasjutt tuleb otse sealt vaimse teadmise varamust.

Jah, muinasjutte nimetatakse k├╝ll rahvaloominguks, kuid ┼Ĺigupoolest on neist ikka ├╝leinimlikud arhet├╝├╝bid, mis edasi antud kollektiivse alateadavuse kaudu. Siin tahaks ├Âelda isegi – kollektiivse teadvuse kaudu, mis on tegelikult palju t├Ąpsem termin.
Lapse hea ja kurja tunnetuse, tema sisekeele kujundavad suurenisti kuuldud-n├Ąhtud muinasjutud.

Muinasjutud on pakkunud huvi ├╝sna erinevatele uurijatele Heinrich Himmlerist alates, kes kirjutas v├Ąikese uurimuse "Saksa v┼Ĺlumuinasjutu morfoloogiast" kuni meie Uku Masinguni.

On mitmeid mudeleid kuidas koodistada v┼Ĺlumuinasjutte. Levinuim neist vene uurija Proppi oma. Proppi j├Ąrgi on ette m├Ą├Ąrat palju on muinasjutus tegelasi ja mis osi nad t├Ąidavad. On 31 toimingut.

R├Ą├Ągitakse, et inimestel pole kunagi l├Ąinud korda jutustada lugu, mis ei sisaldaks kas kaotatu v┼Ĺi puuduja – olgu see siis mees v┼Ĺi naine v┼Ĺi laps v┼Ĺi aare – otsimist, takistusi teel, nende takistuste ├╝letamist ja l┼Ĺpuks ┼Ĺnnelikku kokkusaamist ja j├Ą├Ąmist nii, et kui nad surnud pole, siis nad elavad ┼Ĺnnelikult edasi. ├ľeldakse isegi, et ka head romaani ei saa seda skeemi varieerimata.

├ťsna p┼Ĺnevad on uurimused folkoori hermeetilise intepretatsiooni kohta – XX sajandi alkeemiku Fulcanelli cabale fonetique ja saksa uurija Herman Virti muinasjuttude ja ruunikirjade seostamine.

Muinasjutumaailma eriline tegija on muidugi Walt Disney, kellest on saanud mitmete p┼Ĺlvkondade ulmade ja unen├Ągude tegija. Disneylandid Ameerikas ja Euroopas on otsekui teine reaalsus. Kuna see puudutab traditsiooni ennast, siis ei saa seda k├Ąsitleda ei deemonlikus ei teoloogilises v┼Ĺtmes.

Disney loomingut ei ole ┼Ĺige k├Ąsitleda ka seoses tema vabam├╝├╝rluse v┼Ĺi ta liikmesolekuga reas aariosoofilistes liitudes, tema kr├╝ptonatsismiga. Disney oli m├╝stik.
Ilmselt on Disney m┼Ĺjustanud meie t├Ąnast maailma – k├╝ll varjatult – enam kui keegi teine. Muidugi on varasem Disney autente ja Miki ja Donald, "Lumivalgeke", "Bambi", "Pinoccio", "Dumbo", "Uinuv kaunitar" palju arhet├╝├╝psemad, kui hilisemad tema kompanii tooted.

Muinasjutt kuulub suulise p├Ąrimuse juurde. T├Ąiuslik muinasjutt on ikka jutustatud muinasjutt. Muinasjutu m┼Ĺjulep├Ą├Ąsemiseks on oluline, et ta oleks seotud elava s┼Ĺnalise edasiandmisega, mitte isegi niiv┼Ĺrd vaatem├Ąnguga. Indias oli omaette p├╝hade tekstide jutustajate – pandidite – kast.

Ja just selles muinasjutu edasiandmise viisis on initsiatsiooniline ehk p├╝hendumuslik element. Jutustaja ja kuulaja moodustavad siin vaimse teatri. Initsiatsioon on teatavasti grupiline tegevus. Selleks on vaja v├Ąhemalt kaht inimest – siis toimub m├╝steerium.
Kiri ├╝tleb, et kus kaks v┼Ĺi kolm Minu nimel koos on, seal olen Mina nende keskel. Siin moodustavad kahe ps├╝├╝hikad ├╝hise plasma, mis t┼Ĺmbab ligi teatud manifestatsiooni.
Masingu j├Ąrgi on imemuinasjuttude skeem liikumine madalamast kastist k┼Ĺrgemasse. Siin tekitab segadust just see kasti m┼Ĺiste. Sisemistelt omadustelt oma kasti kuuluv ei peaks ju kuidagi tahtma keegi teine olla ehk vast siis ihaldada k┼Ĺrgema kasti privileege.
┼Éigupoolest polegi muinasjuttudes see liikumine ├╝hest kastist teise, vaid ikka sinna ├╝limasse himsa ehk luige-kasti, mis on k┼Ĺigi sihiks ja milleks on erinevatele inimestele erinevad teed.

Muinasjuttudes toimuv taseme muutus on initsiatsiooniline – see pole lihtsalt klassi v┼Ĺi kastivahetus, mis tegelikult ju seadmuse vastu, vaid uue olemise saamine.
Siin v┼Ĺib n├╝├╝d vastu vaielda, et muinasjuttude edasiandmises pole ju mingit initsiatsioonile ehk p├╝hendumisele vajalikku rituaali. Sageli on aga see rituaal liigagi ratsionalistlik-maagiline.

Initsiatsioon ehk t├Ąisp├╝hendumine on oma olemuselt kui teemant, mis l┼Ĺikab eelmise tasandi l├Ąbi. See on taipamine, valgustumine, avardumine – uus olemine. Muinasjutud avavad meile teise maailma ja toimetavad meis midagi.

Vahest on nad lastele reaalsemad kui tavareaalsus ja vahest annavad selle tavareaalsuse jaoks uue koodi, mis on enam kui valgel hobusel printsi ootamine… Kuid isegi see v┼Ĺib ┼Ĺigel ootajal saada t┼Ĺeluseks…

© Conventus Terra Mariana