Conventus Terra Mariana > ├ťhiskond > Euroopa loss (2004)

Euroopa loss (2004)


Heiki Haljasorg
ajaloolane
Foto: erakogu

Euroopa on perekond. Ja Eesti on selle pere ├╝ks nooremaid lapsi, aga siiski laps. Oleme elanud ka Euroopa lossist v├Ąljas. L├Ą├Ąne ja slaavi-┼Ĺigeusu tsivilisatsiooni piir on olnud kui j┼Ĺgi. Oleme selle j┼Ĺe saarel elanud. Talud s├╝ndisid nooremal kiviajal ja esimesed kindlustatud asulad pronksiajal. Uhke oli siis olla, kuid ehk liigse enesekindluse t┼Ĺttu ei otsinud me s┼Ĺpru.

M┼Ĺlemalt poolt kallast ├╝ritati meid endasarnaseks teha. Lembitu valis enne Madisep├Ąeva lahingut idakalda orientatsiooni ja taganes kokkuleppest l├Ą├Ąnekaldaga. Idast lubatud abi ei tulnud ja nii sattus Eesti r├╝├╝tlipaazina Euroopa lossi ┼Ĺppima. Kuigi lossi ├╝hes toas soovis ├╝ks v├Ą├Ąrikas h├Ąrra oma esindaja Modena Wilhelmi kaudu, et Eesti r├╝├╝tlipaaz l├Â├Âdaks kohe r├╝├╝tliks, vaidlesid teised h├Ąrrad vastu, sest neile tundus Lembitu k├Ąitumine imelik. Ta taganes kokkuleppest, otsis kokkulepet idakaldaga ega taotlenud isegi kuningakrooni. Leedu r├╝├╝tlihakatis Mindaugas oli nutikam ja tema istus varsti Euroopa lossi r├╝├╝tlilauas v├Ąga t├Ąhtsal kohal, tema tuba oli ├╝ks Euroopa lossi suuremaid.

Kuna leedulased on Euroopas ennast tundnud varem ka teistmoodi t├Ąnu oma avarapilgulistele valitsejatele, on nendel olnud kergem end taas Euroopa lossis sisse seada. Eestlastel on muidugi raskem. Rehielamu ja suitsusaun seal saarel Ida ja L├Ą├Ąne piiril on ju nii armas. Kolimine Euroopa lossi suurte isandate hulka tundub kahtlane: j├Ąrsku nad ei ole head, j├Ąrsku ei luba mul vahel ├Â├Âbida ka oma suitsusaunas ja rehielamus.

Idakallas paistab praegu k├╝ll suhteliselt rahulik olevat, aga seal on olnud ka rahutumaid aegu Jaroslav Targa, Ivan Julma, Peeter I ja Stalini ajal. Juba Baer t├Ąhendas, et p┼Ĺhjapoolkeral uhuvad j┼Ĺed rohkem paremat kui vasakut kallast. Euroopa loss asub vasakul kaldal. Sealt lossist p├Ąrit inimestega on meil vahel olnud t┼Ĺsiseid probleeme, isegi konflikte, aga ┼Ĺnneks pole keegi meid sundinud Euroopa lossi juures olevates Alpides ┼Ĺhukese riidega k├╝lmetama.

 Euroopa lossi inimesed vedasid meie saarele raamatuid, ┼Ĺpetasid meile efektiivsemaid p┼Ĺlluharimisvorme ning saatsid oma laevad, kui vajasime kaitset idakalda suurte segaduste ajal. Euroopa loss pole enam sama, mis antiik- v┼Ĺi keskajal. Teda on ├╝mber ehitatud, kohati ehk on muinsusv├Ą├Ąrtusliku p├Ąrandiga liiga hooletult ├╝mber k├Ąidud ning paljut asendatud. Aga see on loomulik. Lossi ehitatakse ikka ├╝mber ja p├╝├╝takse paremaks teha. Kui lossi restaureerimisel on vigu tehtud, saab neid ehk tulevikus parandada.

Kuna n├╝├╝d on lossis rohkem elanikke ning nad istuvad koos ┼Ĺhtuti peolaua taga, siis on see k┼Ĺik v├Ąga tore, aga me tunneme seal end natuke kohmetult. Oleme unustanud, mida eestlased ┼Ĺppisid r├╝├╝tlipaazina Euroopa lossis keskajal. N├╝├╝d tuleb see j├Ąlle meelde tuletada ja ┼Ĺppida selgeks ka uued kombed. See n┼Ĺuab aega ja t├Ąhelepanu, kuid lossi elanikud on meie s┼Ĺbrad, kes lubavad meid aidata ka siis, kui idakaldal peaks j├Ąlle m┼Ĺni segaduste aeg saabuma. Hetkel on seal k├╝ll v├Ąhe pilvi, aga ikka on hea, kui meil on s┼Ĺpru. ├ärgu olgu sul mitte odav suhkur, vaid 25 head s┼Ĺpra (├╝ks nendest elab oma palees Euroopa lossist l├Ą├Ąne pool). 

© Conventus Terra Mariana