001 Chev. J.K.-Evart'i s.D. I.Arendia ja Uku Masing'u teadmisele mőeldes (2011)
Mitte ainult sőnaga
Reservohvitser Jako Kull-Evart, Altaria Mariana Rüütliristi kavaler, sportlane, teoloogiamagister ja religiooni antropoloogia magister TÜ, algharius ehitusökonomist TTÜ
JÅ‘uluuni.
...nüüd Jőulu-unne ma suigun näe, küünalgi kuusel kustumas on. Korra mőttes veel pilgu kaugusse saadan sinna, kus Armastus tukslemas on...
Oh ei, ei inimeseks saada ma taha Ei ammugi Jumalaks siis. Sest arvan, et inimene juba Olen olnud aastaid neid kümneid, Kuigi huulil ka tihti mőrudaimalt puhutud viis...
KÅ‘ik Jumala loodu olen vÅ‘tnud kui kingi KÅ‘ik mu anded, selle meeldiva, ilusa, hea. Kuid kui enam Ta mulle ei kingi – Kas usaldama Teda enam ei pea?
Kuid vabadus olulist teha ju mullegi antud Teha valikuid Å‘igeid iga mu maise retke aal. Vabadus valida end tüütusest lahti – Olla edukas ja hingetult nähvav tolle kunstlikult särava mäekünka peal.
....nüüd JÅ‘ulu-Å‘htul unne ma suigun Nii iseendast tühjaks saan pea. Ja unes Temale jätan ukse ma lahti – See pole tühjus, ma tean...
/JJK. 20.12.2015/
Vastus teade Lugejate küsimustele ootvaile
-Mis saab edasi? –
Täna rahus saan vastata –
Ma ei tea, aga Jumal teab.
Kui meile siin, maapeal,
veel antakse afga,
siis őpetuse järgi peab loodu
ju mahtuma Looja poolt ette antud formaati.
Profaani nii andetut ei saa olemas olla,
kes ütleks - ta pole tundnud Loojat,
kes elab temas
nagu kőiges loodus.
On alati Pühakojad avatud olnud,
usuline kirjandus –
Testament Vana ja Uus ning Koraan -,
nagu kőik muugi püha kiri alati saadaval olnud.
Usuőpetus kinnitab loogikat
kÅ‘igile arusaadavat –
ajaline maailmakord saab püsida
läbi teokraatlike institutsioonide juhtimises taevases.
Sest teokraatlik ühiskonnakorraldus
meie teelpüsimise eest hoolitseb
läbi eestpalvete ja őpetuste pühade,
armastuse esikohale ülimana pühitseb.
Ja kokkuvÅ‘tvalt –
Tänan Teid!
KÅ‘ik vastused
Pühades kirjades ja palvetes Te leiate….
Vend Jako sulest on minu mÅ‘tted esimest korda saanud värsimÅ‘Å‘duTänulikult studiosus Deus Ioan Arendia Meie palved on sÅ‘nad….. Tee meile kergeks lahkuda onnidest,
mis on varieras,
ja tulla tagasi kaevudelt,
milledes pole vett.
Et me ei tunneks, et peame midagi jätma
kui läheme tuuleks
ja ei mőtleks sellele,
mis on ees.
Ja ei hindaks, vääristaks ega otsustaks,
vaid tőuseksime üles ühelt paigalt
ja ei teaks,
kuidas ja kunas....
Vaid oleksime imestunud,
lennates läbi puude
ja käies pilvede väljul nőnda tasakesi,
et nad ei tunnegi.
Ja et me naeraksime
ikka nagu edelatuul
kui ta käib külas
ja räägib oma sőpradele.
Sest siis,
siis ju Sinu suured silmad
vaatavad särades meie pääle
ja meie ei sure mitte....
Masing, Uku. /Meie palved on sÅ‘nad.../. – Uku Masing. Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Toimetanud Luule Krikmann. Tartu, Ilmamaa. 1993
Värssideks kohendanud Jako Kull Eestlase Kestev Kohin
/20 aastat Teist Tulemist/ Eestlase jaoks ei asju mingis välises ilmas
Ei ta jaoks väärtuslikke klasse.
Ta justkui olemises kerajas -
Hämaras ja elastses.
Ei ole ta sihitu joon
VÅ‘i ainiti kasvav kaktus.
Vaid otsekui lendleva tähena
Püüdmatuna igas igaveses suunas kasvab….
On eestlase ideaaliks inime
Kes kőigiti täiuslik oleks.
Kes maailma tervena endasse mahutaks…
Ja sealt, hőőguva sőnana,
Sealt ennast välja ehk kiirgaks….
Nii ongi eestlane monotoonselt vőnkuva kestaga
Kust puuduvad tuleviku hiilid.
On vaid kohin,
nii ühtlane,
Mis litaanialikult lőputu merena
kaotab elus ja elutu piirid…
/Masing, Uku. Eesti hingest. – Uku Masing. Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Toimetanud Luule Krikmann. Tartu, Ilmamaa. 1993. Värssideks kohendanud Jako Kull Uku Masingu pärandi kolleegiumi esimehe Hando Runneli nimel oleme saanud loa esitatud tÅ‘lgendamise Å‘iguse
Me sődime vőőras sőjas
seal valame oma verd.
Appihüüuna kőiksuses kajas
ühe muldse rahva iidne hing...
Me sődime vőőras sőjas
seal valame oma verd.
Oleme vőőrad omas ajas
Tagurpidi liigub aja lőputu kell....
Me sődime vőőras sőjas
seal valame oma verd.
Oleme vőőrad omas majas
Seega puudub happy end...
RUDOLF RIMMEL/JAKO KULL
| 
