Conventus Terra Mariana > Ühiskond > Eesti Kuningriik kui pärand (2002)

Eesti Kuningriik kui pärand (2002)

(ajakirjast Päikesetuul nr. 6, 2002)


Toomas Nymann
ettevőtja
Foto: erakogu

Meie eestlased, kes me oleme elanud 5000 aastat samas paigas, väärime KUNINGRIIKI, väärime KUNINGAT. Oma rahvuslikku identiteeti oleme ilmselt tunnetanud mitterohkem kui tuhat aastat. Vaevalt leidub teist rahvast maailmas, kes oleks elanud nii paljude vallutajate vőimu all. See on meie őnn ja őnnetus. Őnnetus, et kőik meie kuningad on olnud olemata ja őnn, et meie genofond on olenemata rahvuse vanusest noor ja tuhanded painutused on muutnud meid sitkeks.

Meil ei ole mitte ainult oma kunstimuuseumi, vaid ka oma tuumapommi, aatomiallveelaeva, tsünkrofasotroni ja palju muud. Tuleb aga välja, et ühte asja, mida meil ei ole, ei saa me niisama jätta: me peame saama prändi! Ja kui me tahame muuta oma imidţit, siis tehkem seda radikaalselt, et meie järglased saaksid tänulikult öelda: "Vaat, kus esivanemad alles..."

Uue Eesti Riigi sündides oli Riigikogus fraktsioon, kes nimetas end kuningriiklasteks. Pehmelt väljendudes olid nad naljavennad ja tänu neile saadab kuningriiklusest tősiselt rääkijaid tänagi kaastundlik muie. Aga kui vőrrelda kuningriike tänases maailmas nn "normaalsete demokraatiatega", kaldub kaalukauss esimeste poole. Vőrreldes konstitutsiooniliste monarhiatega on demokraatia, vabariigi määratlus sisult laialivalguv. Me oleme elanud sotsialistlikus vabariigis, mille kummagi sőna sisu ei vastanud kirjatähele. On olemas rahvademokraatlikud vabariigid, islamivabariigid jms. Ainuüksi USA ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vőrdlus muudab küsitavaks sőna "demokraatia" vői "vabariik" sisu. Kuningriikides seevastu, olgugi nende konstitutsioonid erinevad, on inimese ja riigi suhe pandud paika üheselt läbi monarhi ja kodaniku suhte. Őnnelikud inimesed elavad Omaaani Sultaniriigis, Tonga Kuningriigis, Rootsi, Norra, Hoööandi kuningriikides, Lichtensteini Vürstiriigis.

Milleks meile Eesti Kuningriik?

Peale emotsionaalsete on ka rida pragmaatilisi pőhjuseid. Ikka ja jälle kuuleme poliitikuid ja ärimehi halamas, etb keegi ei tea sellist kohta nagu Eesti Vabariik. Samas aga teab Tobago saare vői Dominikaani Vabariigi neegern suurepäraselt Tonga kuningat vői Rootsi kroonprintsessi. Raskelt heiastub meie peale suure naabri Venemaa poliitiline ja majanduslik määramatus – mis peletab meist őigustatult eemale, sest me ei ole end identifitseerinud. Ent kui oleks Eesti Kuningriik, oleks see selge signaal kőigile meie täpsest iseolemisest. Ja kuningaid, sultaneid, emiire on maailmas – erinevalt lugematutest presidentidest – teatud kindel arv. Kuningriik ei vaja lahtimőtestamist, see on midagi, mison olnud usaldusväärne, kestev ja kindel. Kellelgi ei tekiks mitmetpidi küsimust, mis on selle riigi poliitiline sisu.

Kuningriigi loomise korral ei saaks poliitik enam lihtsalt vahetada värvi, siin toimiks mälu, mis kutsuks esile ebasoosingu – boikott aga suretab välja isegi korporantide ringkaitse. Kuningriiklus ei ole populism, ta ei saa lubada oma "alamatele" hüvesid, millel pole katet – aga just nende lubadustega vőidetakse poliitilisi partiisid.
Meie geopoliitilise asukoha tőttu oleme rohkem nähtaval, eriti, mis puudutab negatiivset. Kuningriigi nimi aga annaks sellele kőigele uue värvi – "infant terrible" vőib endale paljutki lubada. Me vőiksime oma riigi kohta kasutada väljendit "Őnnelik Maa": igal elanikul, imikud kaasa arvatud, on kasutada kolm hektarit maad. 50% sellest on metsa, meil on puhas loodus, puhas őhk, eurooplase jaoks eksootilised loomad, on oma kultuur, teater, keel – kuid kahjuks puudub ideoloogia. Ideoloogiapuudus tingib omakorda eetikavaegust, kőikesallivust, seksuaallőtvust, "őllekultuuri" jms.
Meie ideoloogia vőiks olla Kuningriiklik – milles kőik uued-vanad ideoloogiad sulaksid lőpuks ühte – isamaalisusse. Pole őige, et eestlane ei ole organiseeritav. Me olime seda vabadussőja ajal, aastatel 1987–92, oleme ka praegu, aga kahjuka őlle ja muudele summeritele.

Kuningriigi seadused

Me vőiksime organiseeruda kuningriigiks ja sellest johtuvalt vőtta vastu rea kuningriiklikke otsuseid ning ka käituda kuningriigina, pidades endast lugu. Kuningriik (kuningas( vőiks kehtestada rea globaliseeruvas maailmas ennenägematuid seadusi, mis tőstaks meie riigi täiesti uuele tasandile ja maandaks tänases maailmas juurduvaid allakäigusuundumusi.

"Eesti Kuningriigis on keelatud kasutada herbitsiide, kunstväetisi, geenimanipulatsioone ja muid vahelesegamisi evolutsiooniprotsessile." Pőllumajandus tarvitaks rohkem töökäsi, väheneks tööpuudus vähekvalifitseeritud tööjőu osas, usaldus, tarve ja ka hind toodangule tőuseksid. Toodang langeks – mille korvaks oluliselt tőusnud ekspordihind. Meie veed ja őhk jääks puhtaks, inimesed ei pőeks allergilisi haigusi, looduse liigirikkus ja tasakaal säiliksid. Meil tekiks hinnaline ekspordiartikkel – Eesti Kuningriigi pőllumajandustoodang.

Eesti Kuningriigist ei lubata eksportida ühtki toodet (v.a. pőllumajandustooted), mille töötlusaste vőrreldes toorainega ei ole hinnalt vähemalt kolmekordne. Kuivőrd röövkapitalism ei salli tühja kohta, peab see seadus hőlmama kőike, mida on vőimalik lahti kangutada. Me ei saa lubada, et meie lastelt varastatakse mets, maavara – loodusmaastik on haavatav aastakümneteks.

Üksainus maks – peamaks

Eesti Kuningriik kehtestab peamaksu. Peamaks lammutaks kogu olemasoleva maksusüsteemi, teeks maksukogumise lihtsaks, vabaneks terve maksutöötajate armee, kes saaksid asuda lisaväärtust loovale tööle.

Eesti elanikkond on 1 400 000, peamaksu maksjaid u. 1 000 000. Seda ei maksa noored kuni 16. eluaastani, eriharidust omavad noored kuni 22 eluaastani, puudega inimesed ja ajateenijad. Tänase riigieelarve juures oleks peamaksu suurus u. 30 000 EEK aastas st 2500 EEK kuus. Samas väheneksid eelarvekulud kaks korda tänu kőiksuguste jagavate, ümberjaotavate, reguleerivate, kontrollivate jt ametite kaotamisele. Milleks on kuningriigil vaja erinevaid ministeeriume? Nende asemel vőiks olla sihtasutused, fondid ja üks seadusloome ministeerium.

Sisuliselt kaoksid kőik teised maksud: tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks, ettevőtte tulumaks jms. Kőik kaubad ja teenused odavneksid 18%, kütus ja energeetika veel enam, sest kaob aktsiis. Aktsiis säiliks ja tőuseks mitmekordseks imporditava alkoholi ja tubaka suhtes (seda kogub toll–piirivalve). Kuningriik riigistaks alkoholi- ja tubakatööstuse, samas seadustaks alkoholi koduse tootmise ja tubakakasvatuse.
Peamaks avaks ühiskonnas täiesti uued elukvaliteedi tőstmise vőimalused. Näiteks oleks pension vőrdne keskmise palgaga miinus pearahamaks. Koolikohustus oleks 16. eluaastani, kőrgharidus tasuta.

Kuningriik suhtuks inimesesse kui looduse loomingusse, kellesse vahele segada vőib ainult osapool ise. See tähendaks kogu meditsiinisüsteemi toimimist eraalgatusel. Kuningriik kindlustaks ainult traumatoloogilise ravi. Maksatsirroos vői ajukasvaja oleks inimese enda asi, loodus kutsub teda tagasi ja sellesse vahelesegamine riiklike vahenditega on ebaeetiline. Abort vőiks olla lubatud ainult ohu puhul emale. Eutanaasia on kuningriigis seadusega lubatud, isiku enda tahtlusest johtuv toiming, sest inimesel on őigus surmale. See vabastaks tohutu summa, mis praegu kuulub sotsiaalmakseteks, muudaks inimese suhtumise endasse säästlikumaks. Aids, narkomaania, alkoholism, suitsetamine jms on ju inimese enda teha ja ühiskond ei pea kandma kellegi tahtlusest johtuvat taaka.

Peamaks ei salliks mingisuguseid diferentseeringuid, küll aga vőiks toimida tagasimakse süsteem, mis vőimaldab juhtida sotsiaalseid ja ökoloogilisi protsesse. Näiteks olles sünnitanud 3 last, saad 30% tagasi; oled liikunud ainult kondiauruga – 15% tagasi; oled istutanud 1000 puud – 20% tagasi jne.

Täna on välismaalase tulek Eestisse reguleeritud viisamaksuga. Kui vőtta peamaks ja jagada see 365-ga, saaksime maksu, mille välismaalane siinviibimise eest päevas peaks maksma, lihtsustuks probleemid elamisloaga ja kodakondsuseta inimeste maksustamisel. Kui tahad elamisluba aastaks ja täidad muud kriteeriumid, lao 30 000 lauale. See süsteem ei puuduta turiste.

Kuningriik kuulutab, et ükski teist pőlve Eesti Kuningriigi kodanik ei pea maksma maamaksu.

Kuningriiklik maaseadus ei keela maa vőőrandamist, müüki välismaalasele, küll aga lisab iga 3 hektarit maaomandit välismaalase peamaksule ühe peamaksu suuruse summa aastas.

Kuningriigi kodakondsusseadus ei teeks takistusi lojaalsele välismaalasele, küll aga oleks sellel hind: maailma keskmine eluiga miinus taotlejas vanus, korrutatud peamaksuga (näiteks 52a miinus 22a annab 30a korda 30 000 krooni vőrdub 900 000 krooni). See oleks kodakondsuse sőbralik hind, mis ei välista edaspidiseid peamakse. Alla 16-aastased lapsed saaksid kodakondsuse koos isa-emaga.

Kuningriigi keskkonnaseadus sätestab, et majandus, energeetika – kogu ühiskond ei tarbi rohkem, kui loodus suudab taastoota. Selle seaduse elluviimine eeldab ühiskonnalt konsensust, ohvreid, ebamugavust, kogu maailmavaadete ja väärtushinnangute ümberhindamist – kuid see on hind elu eest. Kui sellega ei ühine kogu maailm, on meie lőpu silmapiir peagi nähtav.

© Conventus Terra Mariana