Conventus Terra Mariana > Annotatsioonid

Annotatsioonid

Kogumik "Piiril" artiklite annotatsioonid (2006)


Kogumiku "Piiril" esikaas.
Foto: Studio Leica de Arendia

Piiril © 2006, Maarjamaa Konvent - 260 lk.
ISBN-13: 978-9985-9721-0-6
ISBN-10: 9985-9721-0-4
Vastutav väljaandja: Maarjamaa Konvent
Toimetaja: Heiki Haljasorg
Esikaane foto: Maarjamaa pankrannik. Maarja Varkki
Tagakaane foto: Valgusesse. Vincent Marty. Nice. 2005

Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky.
Praktikult praktikule: kogumiku saamisloost
Käesolev kogumik on valminud Euroopa Liidu projekti “Probleemsete noorte absorbeerimine tsiviilühiskonda” Phare Läänemere regiooni piiriületava koostöö 2003. aasta programmi EE 2003/005-875 raames, Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi egiidi all ning Maarjamaa Konvendi juhtimisel. Koostööpartneriteks olid Taani Kuningriigi Vejle kommuun, Eesti Projektijuhtide Liit ja Kristiine Linnaosa Valitsus Tallinnas. Kogumik on eelkőige suunatud praktikult praktikule, et vahetada toimivat kogemust noorsoo-kuriteoennetustöö vallas. “Politseivaldkonna prioriteetsed arengusuunad aastani 2006”, millega sätestatakse kuritegevuse preventsiooni lähtekohad, kus esmatähtsaks peetakse kuritegude ärahoidmisel pőhjuste likvideerimist ja “Tallinna arengusuunad ja valikud järgmiseks kahekümneks aastaks. Strateegia 2025”, mis toob ühe probleemsema valdkonnana välja turvalisuse on need kaks eelpool toodud dokumenti, millest tulenevalt Maarjamaa Konvent käivitas 2003. aasta sügisel Holsteinborgi Lossi Kiriku majanduslikul toel tänavalaste nőustamise pilootprojekti koostöös Tallinna Kristiine Linnaosa Valituse ja Peeteli Kiriku Pastoraalkeskusega. Pilootprojekti viidi läbi aastatel 2003–2004, mille tulemusena langes järsult noorte kuritegevus Kristiine linnaosas, Tallinnas. Pilootprojekt ja projekti tulemused leidsid head vastukaja ja nii osutus vőimalikuks jätkuprojekti realiseerimine Euroopa Liidu toel aastatel 2005–2006.


Aare Vilu.
Noorte integreerimine ühiskonda ja alaealiste
mőjutusvahendite seaduse rakendamine
Määravat osa kogu noore elu-olu korraldamisel mängib kohalik omavalitsus, kus noor elab ja kus ollakse vőimaluste loomisega ka kőige enam seotud. Oleneb ju nimelt konkreetsest omavalitsusest, kas ellu astuv noor tunneb end sedavőrd turvalise ja arenguvőimelisena, et ta soovib end seal panustada. Noorte ilmajätmine vőimalustest kaasa rääkida ja oma oskusi arendada viib probleemide tekkimisele ning vajaduseni kasutada alaealise mőjutusvahendi seaduse kohaldamist. Noorte kaasamine toetab oluliselt kogu ühiskonna sidusust ning aitab kaasa noorte sujuvale integreerumisele Eesti ühiskonda.


Kristi Kőiv.
Noorukite antisotsiaalne käitumine: erinevad mustrid ja tendentsid Eestis
Antisotsiaalse käitumise kahesuguse liigi olemasolu – elu jooksul püsiv ja noorukieaga piiritletud – kinnitavad ka Eestis läbiviidud uurimused, mille järgi kuuluvad esimese alla nii noorukiealised kinnistes karistusasutustes, kasvatuse eritingimusi vajavate őpilaste koolides kui ka kasvatusraskustega őpilaste eriklassides őppijad, kelle antisotsiaalse käitumise muster on oma mitmekesisuses tősine ja erineb noorukieaga piiritletud antisotsiaalse käitumise mustrist. Suhtumine antisotsiaalse käitumise erinevatesse liikidesse ja seotus nendega ei pruugi aga kokku langeda, sest ilmneb, et taunivamalt suhtuvad antisotsiaalse käitumise liikidesse elu aeg stabiilsema eluviisiga noorukid vőrreldes noorukieaga piiritletud antisotsiaalse käitumise mustriga seotud olijatega. Viimastel aastatel asetleidnud muutused noorukite antisotsiaalse käitumises puudutavad eelkőige kasvatuse eritingimusi vajavate őpilaste koolides őppijaid, sest lisaks varavastastele őigusrikkumistele esinevad ulatuslikumalt kui eelnevatel aastatel ka tősised agressiivse käitumise ja staatusega seotud antisotsiaalse käitumise liigid.


Erki Korp.
Alaealiste mőjutusvahend: sotsiaalprogramm Tallinna Laste Turvakeskuses

Lapsed on leplikud, kuid igal leplikkusel on hind. Halvimal juhul on lapsed hakanud narkootikume tarbima. Tänasel hetkel kasvab alkoholi, toksilisi aineid ja narkootikume kasutavate laste arv. Vanematel pole aega mőista, kuulata. Sőbrad tunnustavad, mőistavad ja erinevatel pőhjustel avaldavad ka suurt mőju teha keelatud asju. Sellele teele sattunud laste vanus on tänasel hetkel 12–16.a., kuid sellele teele satub aina nooremaid. Vanemad on ärritunud, et ei ole kohti, kust nad saaksid abi ja tuge. 2000. aastal avati Tallinna Laste Turvakeskuse Nőmme tee keskuses Eestis esimene rehabilitatsiooniprogramm sőltuvusprobleemidega lastele. 30-kohaline keskus pakub abi sőltuvusprobleemidega lastele vanuses 10–18 aastat, kuid mitte kőigile, sest kohtade arv on piiratud ning laste eluteede “parandamine” vőtab minimaalselt 10–12 kuud. Kindlasti saab palju ära teha ka perekonna, lasteaia, kooli, erinevate noorteorganisatsioonide tasandil, sest vaja on toimivaid ennetustegevusi. Mida rohkem sellega viivitada, seda ressurssinőudvam saab olema töö sőltlastega tulevikus.

Isa Ivo Őunpuu.
Noore isiksuse areng
Püha Giovanni Boscol (Don Boscol) on suurepärased tulemused kuritegevusest otseselt ohustatud noorte, enamuses tänavalaste (nii mőnelgi puhul aktuaalse vői kunagise noorkurjategija) kasvatamisel. Tema kogemused ja meetodid kui äärmiselt efektiivsed on őpetlikud ja kasulikud ka mittekristliku taustaga kasvatajatele ja toimivad alati, sest pőhinevad inimloomuse ja laste arenguvajaduste eripära pőhjalikul tundmisel, olles ühendatud isikliku eeskuju ja armastusega kui kőige veenvama kasvatusliku jőuga ning delikaatse, kuid tähelepaneliku ja nőudliku järelevalve ja suunamisega oma kasvandike üle.


Sirje Grossmann-Loot.
Täiskasvanute teadmised, toetus ja koostöö väldivad
ATH lapse sattumist ebasoovitavasse keskkonda
Meie keskel on lapsi, kes ei suuda käituda nii, nagu täiskasvanud neilt ootavad. Mitteootuspärase käitumise pőhjuseks vőib olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH). Kuidas ära tunda ATH-ga last? Miks ATH-ga lapsed jätavad tihti pőhikooli pooleli? Kes ja kuidas saab aidata ATH-ga last? Koostööks, vältimaks ATH-ga laste väärkohtlemist, pakub Eesti Lastefond tugirühmades osalemist Eesti suuremates linnades, loenguid koolides ning lasteaedades.


Heiki Haljasorg.
Keskaja kasvatus

Keskaegne kasvatus oli kristlik. Kirik ütles, et veatuid inimesi ei ole, aga ta andis inimesele lootuse igavesele elule surmajärgses maailmas. Kes kahetses ja soovis paremaks saada, selle peale halastas ka Jumal. Kirik pakkus abivahendeid, et inimestel oleks lihtsam liikuda täiuslikkuse suunas. Keskaegne ühiskond oli seisuslik. Aga nii vaimulikud, aadlikud kui ka lihtrahvas püüdsid oma igapäevases elus jäljendada Kristust, mis tähendas üksteisest hoolimist, kokkuhoiuőpetust, halastust, vaeste ja haigete abistamist, kindla päevaplaani järgimist ja enesedistsipliini.


Ülle Kalvik.
Poiste ja tüdrukute erinevad kasvatusnőuded, nőustamine,
isiksuse arengukavad
Siirdeühiskonna muutustest tulvil elu tingib suurema vajaduse tähelepanu pööramiseks noortele ja nende väärtushinnangute kujundamisele. Hea ja usaldav side noore ja talle nőu andva isiku vahel on väga vajalik, kuid tegelikud mőjud avalduvad alles aastate pärast. Meie lapsevanemad pole saanud ettevalmistust laste kasvatamiseks ja őpetajatel ei jätku selleks aega. Vähe arvestatakse lapse soolisi iseärasusi ja temperamendiomadusi. Praegu toimivad vanemad ja őpetajad väga tihti omaette, seda eriti suurtes linnades. Juhtida saab kőige paremini seda inimest, kes tahab juhitud olla. Selleks peab ta endast aru saama.


Jako Kull.
Mőningast sőna(usu)st ja reaalsusest

Peale sőna ei ole tänasele inimesele teada ühtki teist niivőrd kättesaadavat töövahendit, millest oma keeleareaali asetatuna keegi aru ei saaks. Seega on mőttekas sőna muuta ikooniks teispoolsusesse, millel on tema objekti jaoks sisse pőimitud vajalik religioosse kogemuse alge. Et sőna ilma teota on surnud, peab edastatav sőna olema selline eriline sümbioos, millel on nii järgimis- kui objektiivse tegelikkuse taasloome vőime. Sealt edasi on vajalik rääkida piiridest, milledeni jőuda ja mida ületada, ruumist, kuhu jőuda ning sőnast kui lepingust. Sedaviisi positiivselt arutades jőuame lőpuks läbi sőnalise mängulisuse ja reaalsuse ohvrimőisteni, mis omakorda viib meid Viimse Sőnani.


Andres Lutsar.
Aja kulgemisest ja asjade olemusest
Täna, 2006. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariigis, kus me oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmed, me peame tődema, et sündimus on Eestis väga madal, kuritegevus on väga kőrge, alkoholi ja meelemürkide tarbimine on väga kőrge, palk on enamikul väga madal ja enesetappude protsent on väga kőrge. Me ei jőua kinni maksta tagajärgi – on viimane aeg kaotada pőhjused, mis on viinud eelöelduni. Mida teha olukorra parandamiseks? Kogu rahvas politseile appi! Tatami (vőitluspind) igasse kooli! Moraali ja aateőpetus ausse! Skaudi- ja karskusliikumine elujőuliseks! Enesekaitseoskus – nähtamatu relv iga eestlase pőue!


Maret Merisaar.
Keskkond inimese kasvatajana
Käesolevas artiklis refereeritakse mitmete tuntud pedagoogide käsitlusi keskkonnakasvatusest ja keskkonnaharidusest. Tsiteeritakse valitsusvälise ühiskondliku organisatsiooni Eesti Roheline Liikumine (ERL) pőhikirja, mille kohaselt lisaks loodus- ja tehiskeskkonnale on oluline seista ka vaimse keskkonna rikkumise vastu. Iseloomustatakse ERL liikmete keskkonnakaitselist tegevust. Avaldatakse lootust, et ehk on rohelise liikumise tüüpi tegevus “päästerőngaks” ka mőnele probleemsele noorele. Loodusteadusliku taustaga autor julgeb kahelda, kas religioon on ikka parim viis őigelt teelt eksinud noortele “äratust” pakkuda.


Juta Piirlaid.
Väärtused ja normaalne sotsiaalne areng
Arengu norme määratledes peame alati aluseks vőtma väärtussüsteemid. Positiivsed muutused nii isiku, perekonna kui ka ühiskonna elus tervikuna saavad toimuda ainult väärtuskasvatuse alusel. Vastutus vőimalike deprivatsiooniringide tekke ärahoidmise vői siis katkestamise eest laieneb kogu ühiskonnale, kus lähikasvataja rolli lapse arengu kujundajana täidavad kőik. Arenenud ühiskonda iseloomustab riiklike institutsioonide ja missioonitundega kodanikualgatuslike organisatsioonide tegevuse tugev sidusus, mis tagab inimressursside heaperemeheliku kasutamise.


Avo Üprus ja Anne Schotter.
Rist ja risk ehk kiriku kriminaalpreventiivsest tööst laste ja noortega
Armastusest ja hellusest ilma jäänud lastelt ei saa nőuda armastust. Küll saab seda neile osutada. Oskustest ja teadmistest ilma jäänud inimestelt ei saa nőuda häid tulemusi. Küll saab neid aga őpetada ja juhendada. Riigi ülesanne on luua soodne arengukeskkond inimestele ja inimühendustele, sealhulgas vabaühendustele ja usukogukondadele. See on parim, mida saab teha kuritegevuse ennetamiseks ja tőkestamiseks. Avo Üpruse artikkel räägib konkreetsete näidete varal kuritegevuse ennetamisest sotsiaalse arengu ja varase sekkumise programmide kaudu. Tema töö katselabor ja ere näide on Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus: väikese linnakiriku hoones tegutsev riskilaste rehabilitatsioonikeskus ja lastekodu, milles austatakse laste vaba tahet ning suunatakse seda oskuslikult positiivse ja prosotsiaalse elulaadi ja maailmavaate kujunemisele.


Tiina Ristmäe.
MTÜ Eesti Naabrivalve projektid kui noorsoo
kuriteoennetussüsteemi üks osa
MTÜ Eesti Naabrivalve on organisatsioon, mille tegevus on suunatud turvalisuse suurendamisele koogukonnas kaasates protsessi kogukonna liikmed. Antud artikkel annab ülevaate ühingu vőimalustest ennetada ja vähendada noorsoo kuritegevust – kirjeldatud on kahte projekti, millest üks sobib lasteaeda, teine koolikeskkonda. Tutvustatud on lasteaedade turvalisust puudutavat uuringut, millest selgub, et päris tősised probleemid on olemas juba lasteaias.


Ago Selgmäe.
Üks paljudest, aga esimene uus – ELO
Lastel tekkis vajadus tegutseda oma soovide ja ettekujutuste järgi. Liikusid mőtted oma organisatsiooni loomisest, kus ideed tulevad nendelt endilt, mitte ei kirjutata kuskil kaugel ja kőrgel. Kaua ei tundunud see reaalne olevat, aga lőpuks sai see ikkagi teoks. Ja kuna lapsed olid esimesed, kes “Suurele Karule” selga püüdsid näidata (täiskasvanud seda veel ei julgenud), siis ei tahaks kuidagi leppida ELO (Eesti Laste Organisatsioon) märkamatuks sulamisega teiste laste- ja noorteühenduste sekka.


Steen Sřgĺrd.
KSP (Koolide–Sotsiaalhoolekande–Politsei koostöö) –
Taani kriminaalpreventsioon Vejle kommuunis
Artikkel annab ülevaate KSP koostöö arengust Taanis, eriti Vejle kommuunis. Suurem osa artiklist kirjeldab preventsiooniteooriat ’KSP-mőtlemisest’ lähtuvalt ja seejärel kirjeldab – väga praktiliselt – kuidas see on üles ehitatud ja töötab Vejles. Meie töötamisviisi Vejles on katsetatud mujal ja see on inspireerinud kriminaalpreventiivsete organisatsioonide loomist Bosnias ning Edinburgis ja Glasgows sotimaal.


Margus Trees.
Kristiine linnaosa kogemus alaealiste komisjoni töö
korraldamisel
Alaealiste komisjoni töö praktika on näidanud, et kőige efektiivsem on rakendada nn vőrgustikutöö meetodit, st koostööd erinevate spetsialistide vahel, kes nimetatud alaealisega igapäevases elus kokku puutuvad (pere psühhosotsiaalne nőustamine, lastekaitse spetsialisti ja noorsoopolitsei sekkumine ja kooli lülitamine alaealise toetamise ja abistamise protsessi).


Lembit Tuur.
Ettevőtlus kui elustiil

Peredele, kus on lapsed raskustes, vői pered, mis ei suuda leida enda elu korraldamiseks ise lahendusi, on mőistlik tagada laste ja vanemate psühholoogiline nőustamine ning riigi haridussüsteemi ja valitsusväliste kodanikuorganisatsioonide kaasabil algatada mentorlus-liikumine, et igal lapsel oleks juba varasest lapseeast vőimalik suhelda töötegemise juures töötubades vői laste töömajades mentoritest tugiisikutega. Ühiskonnal oleks arukam leida vahendeid lapsepőlve tagamiseks ja siduda pőhiharidus ka kutseoskustega tutvumiseks, kui hakata inimest toetustega toetama kogu pika elu jooksul. Ettevőtlus kui elustiil on eelkőige kasvatusprobleem ja vähene ettevőtlushuvi Eestis on seotud eelkőige mugavusega. Kui palgatöötaja otsib töö mőne aasta tagant, siis ettevőtja otsib seda iga päev. See oskus ettevőtjana toimida on arendatav ja omaette väärtus.


Allan Alajaan.
Kirjutamata seadustest
Allan Alajaan kirjeldab artiklis omapärast kogemust, elu nőukogude kinnipidamisasutustes aastatel 1982–1985. Olles vangistatud ebaseadusliku riigipiiri ületamise katsel sattus Alajaan omamoodi kőrvaltvaatajaks, kuriteomääratlusega “turist”, kriminaalkuritegudes süüdimőistetud inimeste keskele. Alajaan püüab kirjeldada vangla-ühiskonnas kehtivaid kirjutamata seadusi, millest iga kinnipeetu elu-olu sőltub. Vanglasisesed kirjutamata seadused on omamoodi kontsentraadiks inimsuhetest, mille järgimise kohustus väljaspool vanglat, nn juriidilises őigusruumis, on vaieldav ja pool-vabatahtlik. Vőibolla aitab kirjeldatu lugejatel vältida vigu, olenemata sellest, kas neil kunagi tuleb üle vanglaläve astuda.

Toetajate lingid:

https://ec.europa.eu/comm/europeaid/projects/index_en.htm

https://www.euroopaliit.ee

© Terra Mariana 2006

ctm@hot.ee

© Conventus Terra Mariana