Conventus Terra Mariana > Kultuur > OSTM trubaduur Mati Tomp

OSTM trubaduur Mati Tomp



Ma armastan neid
maiseid teid

mis meil tuleb
igal päeval
ikka jälle

läbida

ja öösiti

kui pilvitu on taevas
ma tassi valan

linnuteid

mille kõrvale
mul meeldib

mõtiskledes

vaikselt
tähti närida

-----

Armastust
ei ole
enam

kuskilt
tulemas

Armastus

on juba

ammu

kõikjal
olemas

-----

Valust
ei taha
ma rääkida
enne
kui
valu on
läbi
ja elu
enne
on häbi

-----

Kui sünni
ja surma
vahele
tõmmata
kaarjas joon
siis ainult Sina

ise
saad tõestada
et seal
on
midagi

enamat

kui vaid
masside
gravitatsioon


-----

Aeg

Sa oled
alati must

sammu
kene ees

ja mina
otse

sinu
taga

sa korraks
peatud

teed jälgi

minu
sees

hetk hiljem
käime jälle

erinevat rada

-----

Aitäh meile Eesti rahvas!

Me oleme läbi liiside ja aktsiiside rikkamad kui meil on tegelikult aimu.  Joogem alkoholivaba šampust ja laskem sakusmendilauataha ka sakramendilaua hingevaimu.

------

Hetk

Endaga rääkides

räägin ma alati
sosinal

hiirvaikselt jälgides

tasa ja targu et
keegi kolmas

meid jumala eest

ei kuule

kui mul on hetk
ainult iseendaga

las nad siis mõtlevad
 
miks ainult minul

liiguvad huuled


------

Igavik ja Au

Mu närvid on läbi

ja lõhki

karastunud
terasest

ja tugevad
nagu titanicu kere

keset laia ookeani
üksikut jäämäge peljates

tõstan ma nina püsti
lasen auru välja
sest ma olen loodud

uppumatuks

ja ma ei vaju
igavikku

kus mind
ajaloo sadamas
seistes
sööks rooste

sadamas

kus logiraamatusse
kantakse viimaseks kiiruseks

ankru sõlm

-----

Kadunud
päevavalguses

hingepimedaöö

stiilipeo
alguses

keegi
pidulistest

ei näinud

o h u m ä r k e

kuigi kutsel


oli selges kirjas

kanda
valgeid
surisärke


-----

Plussid ja miinused
Vaatan seda elu
ja löön kokku
plusse ning miinuseid
plusse saan hulga rohkem
ostan lugemisprillid
sest kaugele
ma veel näen
seljataha
algusesse välja
see on pluss
ma tean et
ettepoole vaadates
on lõpp lähemal
see on miinus
võtan oma lugemisprillid
eest ja tõstan järjehoidja
paar peatükki edasi
sulen silmad ja kogun jõudu
lõpp on alati kõige põnevam

-----

Mul ei ole
teile rohkem
midagi anda

ma jätan kõik
teile

mida keha
saab kanda

ja kui see tundub
teil vähe

tõmmake pingule
pannal

väänake mürki
täis mähet

laske heamaitsta
mannal

sööge ja laulge
kuni päevast saab
öö

sööge ja laulge
kuni
kitsaks jääb vöö

ja kogu elu
võidelge

asjade pärast

asjade pärast
mis kiskund maailma

sõtta

asjade pärast
mida
mitte keegi

MITTE KEEGI

ei saa

kaasa
võtta

inimestele 10.11.17

-----

Ka põrgus
võib sündida ime

kui korraks
saab nägijaks pime

mil ta maitsta
saab külvatud vilja

kuid seal andeks
on paluda hilja

-----

Vanamees

Vaata uhkusega seljataha

kui oled ülesse jõudnud
kõige kõrgemast mäest

mine valguse poole
ära pilku löö maha

lase tööriistad lahti
oma väsinud käest

-----

Ma palun
programmeerida
õhtuvalgusesse

nupukene
"tagasi algusesse"

et kui saabub
kordumatu päev
mil sind ma jälle ilmsi näen

ma saaksin seda
vajutada

saage aru
mul on seda nuppu vaja
et kõiki riske hajutada

ma palun Sind lausa
silmad vees

oo kõike suutev it mees

-----

Mast on maas
ja ainult kiil veel
allpool veejoont
purjepaati meenutab

Minuga ei seila
enam ammu keegi
aga mul on kiil
allpool veejoont
asi seegi

-----

Kui Su ellu saabub kunagi hetk

kus kõik oleks nagu ära usutud
ja midagi uskuda enam ei ole

See on see hetk mil sa oled nii rusutud
et ka kõige ilusaim vale näib kole

see on see hetk iseendaga
kui Su kõrval enam kedagi pole

-----

Täna öösel käskis mul Jumal kindlasti valida
nii sain ma kutse taevasse ja läksin
sobilike inimeste nimekirja
kaema

ta tõstis minu ette valge tühja lehe
vaatas otsa ja
hakkas läbi pisarate hüsteeriliselt
naerma

-----
Teeb kurvaks et võimuköis ei olnud nii pikk, et oleks Sinu väärikal juubelil kohal saanud viibida, aga minu sügav austus ja lugupidamine Ioan nüüd ja edaspidi.

Jätkuvalt luulelainetes uidates:

Ma tunnen juba
aastakümneid süüd

me juba lapsepõlves
mängisime üheskoos

keksu peitust palli

ta kandis punastavalt nähtamatut rüüd
kui sikutasin klassiõde patsist
või kandsin katki venna salli

ma käisin täna tema matustel
ja kinnitan
ei olnud kirstus imerüüd

sestap palun kõigil patustel ma
mitte enam tunda

lapsepõlvesüüd


------

Kairos+
Aeg

Aeg seisis jõe ääres ja jälgis kuidas rehetalu laguneb. 
Ma võin kihla vedada, et korsten kukub viimasena pobises ta endamisi. 
Ta teadis, et oleks võitnud, kui olnuks kellega kihla vedada. 
Aeg võidab alati, ütles ta juba valjemalt ja vaikis taas. Kaja ei korranud ta sõnu. 
Seejärel läks aeg kordagi seljataha vaatamata edasi ja kadus. Ta ei vaadanud kunagi tagasi, sest teadis, et talle järele lehvitamas ei ole kedagi.

-----

Ilusat Uut!

Külma kätte ma oma 
näpud ainult korraks poetasin 
kui me juba jalutasime mööda vooluta jõge 
üles koskedest 
läbi virmaliste paksu kardina
otse tema kuningriiki

selle lossi saal oli pilgeni täis tardunud külalisi
keda talveilu oli külmaks jätnud

ta lasi tasakesi lahti mu sõrmedest ja sosistas

jää...

------

Kui te loete mu eluraamatut
ja teie ees avaneb tühi leht
palun kindlasti pöörake järgmine ka
seal midagi jätkub veel ehk...

------

Päeva ees lahti end riietas öö
koidu sülle said tähed ja ehale vöö
lähme tantsima koos suurde saali kus peeglid
kogu maailm las näeb ja unugu reeglid
tantsime koos põrgu käi loodusteadus
kõik on lubatud nüüd meil on kooseluseadus

------

Täna palusin end maha lasta
kõige viimases peatuses 
vaid uudishimust et veenduda eluringi lõputus eatuses

kõik oli täpselt sama täpselt nagu alguses
vaid varjud olid pikemad sest seisin õhtuvalguses...

------

Rohkem valgust!

Varjudemaale kord  läheme kõik
"Näen valgust" on paljude viimane karje
On seda rohkelt või ees pime lõik
Kui  valgust ei otsi siis pole ka varje...

------

Ükskõiksust peatuses oodates
peale mind võttis kord elu
maitses  sülitas
aastakäik oli vist sitt
sest järelmaik olevat mõru...

------

Kui maailm on hävitatud 
saab korraga olema
nii palju vaikust ja rahu
et kõik see lihtsalt
homo sapiensi pähe
ei mahu...

------

Advent OÜ

Oü'tasin eile ma veidike
jah lapsele ostsin ma komme
tühja taskusse surutud rusikalt
erisoodustust nõutakse homme

------

Viimane tund on lõppenud
kustutan tunneli lõpus tuled ja
ärevus hinges ootan uue algust
juba jälle ma pole veel sündinud
kes olen siis kui taas näen ma valgust?

-----

Kui käes on õige aeg
ja koormast vabanevad jalad
silmilt kadunud on kae ning
lõppenud on halad

siis just siis
Sa jõudnud oled sinna
kuhu  kogu elu jooksul
mõelnud oled minna...

-----

Oo võim

nagu sina saadad mind iga päev 
nii saadan mina ka sind 

kuid kust pärineb selle karjase määratu jõud 
kes lobotoomia läbi teinud 
longus inimmassi omatahtsi juhatab?

südant pole tal juba ammu suudki mitte
verd pumpab ringlusesse keegi tagant (toast) 

kopsud -neerud said soodsalt müüdud 
naeratab ta meenutades üksikuid toredaid hetki

äkki tunneb ta kuidas sooltesse taas
elujõudu pumbatakse ja aimab
et peab veel ühe 
selle viimase erektsiooni üle elama 

maks on jah veel alles
aga seda ma odavalt ei anna
püüab ta kavaldada

ei mingeid erisusi
kajab täitumatust august
talle nii tuttav hääl

valu ta ei tunne
ta nutab õnnest

-----

Mind

Maailm on nii väikene
kui seda eemalt vaadata
mõtiskles hing 
nii kaugel ja kriiskav 
on päikene
mis soojendab Sind
et Sa lihtsalt ei näe...

-----
Soe vihmapiisk
rõõmustas loodust
pitsist kummikud
libistas jalga
keebiks kampsun
päikesest kootud
mängis keksu kus
vikerkaar algas...
Pühendatud Protector Generalis CTM tütar Jana' le sünnipaevks 2014.aD.

-----

Tee...
Päikese käes sillerdava õhtuse tee värv 
on silmale ilus vaadata
mööda ruttavad plikatirtsud tõstavad krae
päike on madalal 
tee enam ei kõrveta
lisan mett ja jään lund ootama
varsti nad tulevad kasukatega
siis ma ei lase teel
enam nii maha jahtuda...

-----

Emajõgi

Ma vaatan Su rippuvaid sildu 
silm puhkab neil kuuvalgus mängib
naturaalseid nii kutsuvaid pindu
piilun kiivalt kuid üksi jään sängi

-----

Loodus 

istus raielangil kännu otsas ja valas pisaraid,
korraga ta toibus, tõusis koos tuulega,
ja hellitades armuliku pilguga lootust
ta vandus
et, ühel rajul päeval
lendavad käbid kännust nii kaugele
et, ta saab kõik
absoluutselt kõik inimesed metsa saata...


------

Mõtisklus...

Ma laenan kandle vanemuiselt
rootsi pangast laenan raha
naabrimehelt laenan naise
enda asjad müün kõik maha
kord kui lähen tulge võtke 
oma asjad tagasi
taeva tõstan pilgu nõtke
hing maha jätab pagasi...

-----

Täna keset tööpäeva sosistas  mulle  ühteäkki vabadus kõrva
ütles et ma pöörlesin ülemaailmses  loosirattas 
ning olen nüüd üks paljudest väljavalitutest kes temaga liituma peavad

aga ma olen juba vaba püüdsin spämmsosinaid  ignoorida

Sinu vabadus on õhkõrn ebakindel  ja ei maksa sentigi 
meiega on Sul vabadus nihutada piire tappa või halastada
ükskõik kui kaugele Su fantaasia ka ei lenda meie lennukid 
on võimsamad nad lendavad mõttest ja mõistusestki kiiremini
  
aga valikuvabadus pomisesin hirmunult ja ärkasin

otsustasin oma kummalisest unenäost sõnavabadusele rääkida
ta ahmis õhku hakkas kätega vehkima 
mitte kellelegi sõnakestki kähistas ta 
ma polnud kunagi varem märganud
kui ilusad ning lausa ebaloomulikult suured silmad tal on…


-----

Mäletad ma kunagi lubasin Sulle et tulen
tulen siis kui olen lõpetanud kooli
tulen siis kui lagunenud sotsialistlik liit
tulen siis kui ader vabat mulda noolib
tulen siis kui vaba inime ja riik
ava uks nüüd olen siin 
mis siis et õitsenud on toomed...
uks avaneb ja küürus vanamemm
mul teatab ära lärma sõge miis
ta juba ammu ammu kolinud on soome...


-----


Ühel traagilisel luulevaiksel ööl
mil vaikus oli jõhkralt muusad läbi lõiganud

ma ärkasin

kõik kohad olid luule tükke täis

nad lebasid seal riimivabalt ebainimlikus poosis
 
olles  terve öö mind hõiganud...

-----


Tibutants
kaunil suvehommikul 
siblisin linnu tee kandis ringi
ja munesin niisama rimi ees 
kui äkki möödusid minust
haraka moodi kädistades 
kaks mukitud tsikki
riides nagu paabulinnud
linnutiivul hakkas mul peas
hauduma üks siivutu mõte 
parem varblane peos kui...
nupp nokkis kiiresti 
ajasin ennast puhevile ja üldiselt
on väikene tiivaripsutamine
mulle nagu hane selga vesi 
kevadel lugesin kodukana
kaagutuste saatel tibusid
oleksin hea meelega pea liivaalla peitnud
kananahk ihul kirusin ennast
et ma selline
munadeta mees olen...


-----


Sulgege uks
pole minu aeg veel minna
ilm mis väljas on ei tea 
kuid tean et juhus 
see on pime
istun toas mul kaelas sall 
ja käes on kindad
Teile viibata ehk jõuan enne
kui hüütakse mu nime...


-----

Hetkel ma olen täis
täis veendumust
et oma põhimõtetest
ei tagane ma iialgi...
kaine peaga

-----

...
Sügise laibad 
vedelesid kõikjal
kojamehe luud 
olid hõredaks kulunud

terve elu oli ta ilma
muutust oodanud
oodanud ja väsinud

luud valutasid
käega löömisekski
polnud jaksu

mõttetiivul lendas 
ta aegadesse
kus rohi tärkas

ta naeratas
luud toetus pargipingile
ja sügise laibad 
vedelesid kõikjal...

-----

Väljas on koguaeg 
nii kuradima pime
et kui tõesti juhtubki 
vahest harva mõni jumalaime 
siis me ei näe selle 
otsa ega algust
eestlastel lihtsalt puudub
imede nägemiseks valgus...

-----

Päeval mil sündisin
ei paistnud  päikene
või paistis ma tõesti ei mäleta 
olin vaid tomp teki sees väikene

Või juhtus see öösel
samal ajal kui tähti 
veeris noorenev kuu
esimest korda elujanu kui tundsin
ja tissi otsis mu hambutu suu

Mnjah, igaljuhul oli see alles 
kui ma põtkisin kõhtu 
hommik või öö mis seal vahet
päeva lõppedes  jälle on  õhtu...

-----




© Conventus Terra Mariana