Conventus Terra Mariana > Kultuur > OSTM trubaduur Mati Tomp

OSTM trubaduur Mati Tomp



Tänu on püha.

Me kõik oleme
enda arvates

väga erilised
inimesed.

Olemegi.

Aga me ei saa olla
erilised

ilma

teiste
inimesteta.

Teistsuguste
inimesteta.

Tänud teile kõigile

et me kõik
saame ennast
erilistena tunda.

Ka Sulle kes Sa ennast
erilisena ei tunne

(see on eriti eriline tunne)

Jah, Sulle ka 🤸 Ja Sulle.

Isegi Sulle kes Sa oled

olnud eriline

_ _ _ _ pea !

Ma tänan teid kõiki
Eriti Ioani, Marikat ja teisi ilusaid ja ka koledaid inimesi ❤️
___________________________________________


Kui minul on üks 

ja

temal on kõik 

kui minul on üks 

kõik

siis kas temal on ükskõik? 🤔

___________________________________________

Ma tundsin kurku
sisenemas sinu keha
keelt

see võnkles
otse ajju

aplalt lakkudes
mu seitset meelt

täiskuu alateadvust kirest segasena
härdalt palus  

tee nii et kõik see oleks  

kas või korraks
kasvõi ainult korraks valus  

ma tahtsin karjuda  

sest ilma valuta
ma vist ei suuda enam  

heaga  

ära harjuda

_________________________

Me tahame
järjest rohkem

midagi
kui
kedagi

kui sedagi

meile loevad ainult asjad
ja asjad loevad meid

ei tehta enam vahet 
turundusel
ja armastusel

Sa oled nii võrratult turundatud
palun tule mulle asjaks

paljud asjad maksavad rohkem kui inimesed

elavadki kauem

siis kui me enda elu on asjade otsas kord otsas

saame need pärandada järeltulevatele põlvedele

üle aia viskamiseks

kui seal on veel ruumi
või kivisütt

nende tuhastamiseks

ja kunagi pilvepiirile jõudes
lähevad silmad imestusest pärani

kui  Sa kuuled küsimust

kas sul asja ka on?

Ei ole

vastan punastades

sest ma ei tea õiget vastust

_____________________________

Mäng

Me oleme vaid nupud
Kőrgeväelisel malelaual

ja kas me oleme
mustad vői valged

kas me oleme kuningad
vői etturid

kas me vőidame
vői kaotame

kas mäng on
lühike vői pikk

alati pannakse
KŐIK nupud

samasse karpi tagasi



Meelisele AD 2018 kevadkuul

-----

Riik kes sa oled

meie poolt
ja meie vastu

Kes sa oled

soode soost
ja vaevakase kasvu

Kes sa oled korraga

rumal ja tark
Kes Sa täna oled üsk

ja homme
oled Sa sark

Palju őnne soovivad Inimesed!

Kommentaar (Vlad Illa): ...Aga vőimu ja vaimu vastuseisus vőidab alati vaim. Kőik teavad, kes oli Sokrates, aga keegi ei mäleta, kes tema ajal valitses Ja see on őige ))))

-----

Ma armastan neid
maiseid teid

mis meil tuleb
igal päeval
ikka jälle

läbida

ja öösiti

kui pilvitu on taevas
ma tassi valan

linnuteid

mille kőrvale
mul meeldib

mőtiskledes

vaikselt
tähti närida

-----

Armastust
ei ole
enam

kuskilt
tulemas

Armastus

on juba

ammu

kőikjal
olemas

-----

Valust
ei taha
ma rääkida
enne
kui
valu on
läbi
ja elu
enne
on häbi

-----

Kui sünni
ja surma
vahele
tőmmata
kaarjas joon
siis ainult Sina

ise
saad tőestada
et seal
on
midagi

enamat

kui vaid
masside
gravitatsioon


-----

Aeg

Sa oled
alati must

sammu
kene ees

ja mina
otse

sinu
taga

sa korraks
peatud

teed jälgi

minu
sees

hetk hiljem
käime jälle

erinevat rada

-----

Aitäh meile Eesti rahvas!

Me oleme läbi liiside ja aktsiiside rikkamad kui meil on tegelikult aimu.  Joogem alkoholivaba šampust ja laskem sakusmendilauataha ka sakramendilaua hingevaimu.

------

Hetk

Endaga rääkides

räägin ma alati
sosinal

hiirvaikselt jälgides

tasa ja targu et
keegi kolmas

meid jumala eest

ei kuule

kui mul on hetk
ainult iseendaga

las nad siis mőtlevad
 
miks ainult minul

liiguvad huuled


------

Igavik ja Au

Mu närvid on läbi

ja lőhki

karastunud
terasest

ja tugevad
nagu titanicu kere

keset laia ookeani
üksikut jäämäge peljates

tőstan ma nina püsti
lasen auru välja
sest ma olen loodud

uppumatuks

ja ma ei vaju
igavikku

kus mind
ajaloo sadamas
seistes
sööks rooste

sadamas

kus logiraamatusse
kantakse viimaseks kiiruseks

ankru sőlm

-----

Kadunud
päevavalguses

hingepimedaöö

stiilipeo
alguses

keegi
pidulistest

ei näinud

o h u m ä r k e

kuigi kutsel


oli selges kirjas

kanda
valgeid
surisärke


-----

Plussid ja miinused
Vaatan seda elu
ja löön kokku
plusse ning miinuseid
plusse saan hulga rohkem
ostan lugemisprillid
sest kaugele
ma veel näen
seljataha
algusesse välja
see on pluss
ma tean et
ettepoole vaadates
on lőpp lähemal
see on miinus
vőtan oma lugemisprillid
eest ja tőstan järjehoidja
paar peatükki edasi
sulen silmad ja kogun jőudu
lőpp on alati kőige pőnevam

-----

Mul ei ole
teile rohkem
midagi anda

ma jätan kőik
teile

mida keha
saab kanda

ja kui see tundub
teil vähe

tőmmake pingule
pannal

väänake mürki
täis mähet

laske heamaitsta
mannal

sööge ja laulge
kuni päevast saab
öö

sööge ja laulge
kuni
kitsaks jääb vöö

ja kogu elu
vőidelge

asjade pärast

asjade pärast
mis kiskund maailma

sőtta

asjade pärast
mida
mitte keegi

MITTE KEEGI

ei saa

kaasa
vőtta

inimestele 10.11.17

-----

Ka pőrgus
vőib sündida ime

kui korraks
saab nägijaks pime

mil ta maitsta
saab külvatud vilja

kuid seal andeks
on paluda hilja

-----

Vanamees

Vaata uhkusega seljataha

kui oled ülesse jőudnud
kőige kőrgemast mäest

mine valguse poole
ära pilku löö maha

lase tööriistad lahti
oma väsinud käest

-----

Ma palun
programmeerida
őhtuvalgusesse

nupukene
"tagasi algusesse"

et kui saabub
kordumatu päev
mil sind ma jälle ilmsi näen

ma saaksin seda
vajutada

saage aru
mul on seda nuppu vaja
et kőiki riske hajutada

ma palun Sind lausa
silmad vees

oo kőike suutev it mees

-----

Mast on maas
ja ainult kiil veel
allpool veejoont
purjepaati meenutab

Minuga ei seila
enam ammu keegi
aga mul on kiil
allpool veejoont
asi seegi

-----

Kui Su ellu saabub kunagi hetk

kus kőik oleks nagu ära usutud
ja midagi uskuda enam ei ole

See on see hetk mil sa oled nii rusutud
et ka kőige ilusaim vale näib kole

see on see hetk iseendaga
kui Su kőrval enam kedagi pole

-----

Täna öösel käskis mul Jumal kindlasti valida
nii sain ma kutse taevasse ja läksin
sobilike inimeste nimekirja
kaema

ta tőstis minu ette valge tühja lehe
vaatas otsa ja
hakkas läbi pisarate hüsteeriliselt
naerma

-----
Teeb kurvaks et vőimuköis ei olnud nii pikk, et oleks Sinu väärikal juubelil kohal saanud viibida, aga minu sügav austus ja lugupidamine Ioan nüüd ja edaspidi.

Jätkuvalt luulelainetes uidates:

Ma tunnen juba
aastakümneid süüd

me juba lapsepőlves
mängisime üheskoos

keksu peitust palli

ta kandis punastavalt nähtamatut rüüd
kui sikutasin klassiőde patsist
vői kandsin katki venna salli

ma käisin täna tema matustel
ja kinnitan
ei olnud kirstus imerüüd

sestap palun kőigil patustel ma
mitte enam tunda

lapsepőlvesüüd


------

Kairos+
Aeg

Aeg seisis jőe ääres ja jälgis kuidas rehetalu laguneb. 
Ma vőin kihla vedada, et korsten kukub viimasena pobises ta endamisi. 
Ta teadis, et oleks vőitnud, kui olnuks kellega kihla vedada. 
Aeg vőidab alati, ütles ta juba valjemalt ja vaikis taas. Kaja ei korranud ta sőnu. 
Seejärel läks aeg kordagi seljataha vaatamata edasi ja kadus. Ta ei vaadanud kunagi tagasi, sest teadis, et talle järele lehvitamas ei ole kedagi.

-----

Ilusat Uut!

Külma kätte ma oma 
näpud ainult korraks poetasin 
kui me juba jalutasime mööda vooluta jőge 
üles koskedest 
läbi virmaliste paksu kardina
otse tema kuningriiki

selle lossi saal oli pilgeni täis tardunud külalisi
keda talveilu oli külmaks jätnud

ta lasi tasakesi lahti mu sőrmedest ja sosistas

jää...

------

Kui te loete mu eluraamatut
ja teie ees avaneb tühi leht
palun kindlasti pöörake järgmine ka
seal midagi jätkub veel ehk...

------

Päeva ees lahti end riietas öö
koidu sülle said tähed ja ehale vöö
lähme tantsima koos suurde saali kus peeglid
kogu maailm las näeb ja unugu reeglid
tantsime koos pőrgu käi loodusteadus
kőik on lubatud nüüd meil on kooseluseadus

------

Täna palusin end maha lasta
kőige viimases peatuses 
vaid uudishimust et veenduda eluringi lőputus eatuses

kőik oli täpselt sama täpselt nagu alguses
vaid varjud olid pikemad sest seisin őhtuvalguses...

------

Rohkem valgust!

Varjudemaale kord  läheme kőik
"Näen valgust" on paljude viimane karje
On seda rohkelt vői ees pime lőik
Kui  valgust ei otsi siis pole ka varje...

------

Ükskőiksust peatuses oodates
peale mind vőttis kord elu
maitses  sülitas
aastakäik oli vist sitt
sest järelmaik olevat mőru...

------

Kui maailm on hävitatud 
saab korraga olema
nii palju vaikust ja rahu
et kőik see lihtsalt
homo sapiensi pähe
ei mahu...

------

Advent OÜ

Oü'tasin eile ma veidike
jah lapsele ostsin ma komme
tühja taskusse surutud rusikalt
erisoodustust nőutakse homme

------

Viimane tund on lőppenud
kustutan tunneli lőpus tuled ja
ärevus hinges ootan uue algust
juba jälle ma pole veel sündinud
kes olen siis kui taas näen ma valgust?

-----

Kui käes on őige aeg
ja koormast vabanevad jalad
silmilt kadunud on kae ning
lőppenud on halad

siis just siis
Sa jőudnud oled sinna
kuhu  kogu elu jooksul
mőelnud oled minna...

-----

Oo vőim

nagu sina saadad mind iga päev 
nii saadan mina ka sind 

kuid kust pärineb selle karjase määratu jőud 
kes lobotoomia läbi teinud 
longus inimmassi omatahtsi juhatab?

südant pole tal juba ammu suudki mitte
verd pumpab ringlusesse keegi tagant (toast) 

kopsud -neerud said soodsalt müüdud 
naeratab ta meenutades üksikuid toredaid hetki

äkki tunneb ta kuidas sooltesse taas
elujőudu pumbatakse ja aimab
et peab veel ühe 
selle viimase erektsiooni üle elama 

maks on jah veel alles
aga seda ma odavalt ei anna
püüab ta kavaldada

ei mingeid erisusi
kajab täitumatust august
talle nii tuttav hääl

valu ta ei tunne
ta nutab őnnest

-----

Mind

Maailm on nii väikene
kui seda eemalt vaadata
mőtiskles hing 
nii kaugel ja kriiskav 
on päikene
mis soojendab Sind
et Sa lihtsalt ei näe...

-----
Soe vihmapiisk
rőőmustas loodust
pitsist kummikud
libistas jalga
keebiks kampsun
päikesest kootud
mängis keksu kus
vikerkaar algas...
Pühendatud Protector Generalis CTM tütar Jana' le sünnipaevks 2014.aD.

-----

Tee...
Päikese käes sillerdava őhtuse tee värv 
on silmale ilus vaadata
mööda ruttavad plikatirtsud tőstavad krae
päike on madalal 
tee enam ei kőrveta
lisan mett ja jään lund ootama
varsti nad tulevad kasukatega
siis ma ei lase teel
enam nii maha jahtuda...

-----

Emajőgi

Ma vaatan Su rippuvaid sildu 
silm puhkab neil kuuvalgus mängib
naturaalseid nii kutsuvaid pindu
piilun kiivalt kuid üksi jään sängi

-----

Loodus 

istus raielangil kännu otsas ja valas pisaraid,
korraga ta toibus, tőusis koos tuulega,
ja hellitades armuliku pilguga lootust
ta vandus
et, ühel rajul päeval
lendavad käbid kännust nii kaugele
et, ta saab kőik
absoluutselt kőik inimesed metsa saata...


------

Mőtisklus...

Ma laenan kandle vanemuiselt
rootsi pangast laenan raha
naabrimehelt laenan naise
enda asjad müün kőik maha
kord kui lähen tulge vőtke 
oma asjad tagasi
taeva tőstan pilgu nőtke
hing maha jätab pagasi...

-----

Täna keset tööpäeva sosistas  mulle  ühteäkki vabadus kőrva
ütles et ma pöörlesin ülemaailmses  loosirattas 
ning olen nüüd üks paljudest väljavalitutest kes temaga liituma peavad

aga ma olen juba vaba püüdsin spämmsosinaid  ignoorida

Sinu vabadus on őhkőrn ebakindel  ja ei maksa sentigi 
meiega on Sul vabadus nihutada piire tappa vői halastada
ükskőik kui kaugele Su fantaasia ka ei lenda meie lennukid 
on vőimsamad nad lendavad mőttest ja mőistusestki kiiremini
  
aga valikuvabadus pomisesin hirmunult ja ärkasin

otsustasin oma kummalisest unenäost sőnavabadusele rääkida
ta ahmis őhku hakkas kätega vehkima 
mitte kellelegi sőnakestki kähistas ta 
ma polnud kunagi varem märganud
kui ilusad ning lausa ebaloomulikult suured silmad tal on…


-----

Mäletad ma kunagi lubasin Sulle et tulen
tulen siis kui olen lőpetanud kooli
tulen siis kui lagunenud sotsialistlik liit
tulen siis kui ader vabat mulda noolib
tulen siis kui vaba inime ja riik
ava uks nüüd olen siin 
mis siis et őitsenud on toomed...
uks avaneb ja küürus vanamemm
mul teatab ära lärma sőge miis
ta juba ammu ammu kolinud on soome...


-----


Ühel traagilisel luulevaiksel ööl
mil vaikus oli jőhkralt muusad läbi lőiganud

ma ärkasin

kőik kohad olid luule tükke täis

nad lebasid seal riimivabalt ebainimlikus poosis
 
olles  terve öö mind hőiganud...

-----


Tibutants
kaunil suvehommikul 
siblisin linnu tee kandis ringi
ja munesin niisama rimi ees 
kui äkki möödusid minust
haraka moodi kädistades 
kaks mukitud tsikki
riides nagu paabulinnud
linnutiivul hakkas mul peas
hauduma üks siivutu mőte 
parem varblane peos kui...
nupp nokkis kiiresti 
ajasin ennast puhevile ja üldiselt
on väikene tiivaripsutamine
mulle nagu hane selga vesi 
kevadel lugesin kodukana
kaagutuste saatel tibusid
oleksin hea meelega pea liivaalla peitnud
kananahk ihul kirusin ennast
et ma selline
munadeta mees olen...


-----


Sulgege uks
pole minu aeg veel minna
ilm mis väljas on ei tea 
kuid tean et juhus 
see on pime
istun toas mul kaelas sall 
ja käes on kindad
Teile viibata ehk jőuan enne
kui hüütakse mu nime...


-----

Hetkel ma olen täis
täis veendumust
et oma pőhimőtetest
ei tagane ma iialgi...
kaine peaga

-----

...
Sügise laibad 
vedelesid kőikjal
kojamehe luud 
olid hőredaks kulunud

terve elu oli ta ilma
muutust oodanud
oodanud ja väsinud

luud valutasid
käega löömisekski
polnud jaksu

mőttetiivul lendas 
ta aegadesse
kus rohi tärkas

ta naeratas
luud toetus pargipingile
ja sügise laibad 
vedelesid kőikjal...

-----

Väljas on koguaeg 
nii kuradima pime
et kui tőesti juhtubki 
vahest harva mőni jumalaime 
siis me ei näe selle 
otsa ega algust
eestlastel lihtsalt puudub
imede nägemiseks valgus...

-----

Päeval mil sündisin
ei paistnud  päikene
vői paistis ma tőesti ei mäleta 
olin vaid tomp teki sees väikene

Vői juhtus see öösel
samal ajal kui tähti 
veeris noorenev kuu
esimest korda elujanu kui tundsin
ja tissi otsis mu hambutu suu

Mnjah, igaljuhul oli see alles 
kui ma pőtkisin kőhtu 
hommik vői öö mis seal vahet
päeva lőppedes  jälle on  őhtu...

-----




© Conventus Terra Mariana