Conventus Terra Mariana > Annotatsioonid

Annotatsioonid

Kogumik "Piiril" artiklite annotatsioonid (2006)


Kogumiku "Piiril" esikaas.
Foto: Studio Leica de Arendia

Piiril © 2006, Maarjamaa Konvent - 260 lk.
ISBN-13: 978-9985-9721-0-6
ISBN-10: 9985-9721-0-4
Vastutav väljaandja: Maarjamaa Konvent
Toimetaja: Heiki Haljasorg
Esikaane foto: Maarjamaa pankrannik. Maarja Varkki
Tagakaane foto: Valgusesse. Vincent Marty. Nice. 2005

Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky.
Praktikult praktikule: kogumiku saamisloost
Käesolev kogumik on valminud Euroopa Liidu projekti “Probleemsete noorte absorbeerimine tsiviilühiskonda” Phare Läänemere regiooni piiriületava koostöö 2003. aasta programmi EE 2003/005-875 raames, Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi egiidi all ning Maarjamaa Konvendi juhtimisel. Koostööpartneriteks olid Taani Kuningriigi Vejle kommuun, Eesti Projektijuhtide Liit ja Kristiine Linnaosa Valitsus Tallinnas. Kogumik on eelkõige suunatud praktikult praktikule, et vahetada toimivat kogemust noorsoo-kuriteoennetustöö vallas. “Politseivaldkonna prioriteetsed arengusuunad aastani 2006”, millega sätestatakse kuritegevuse preventsiooni lähtekohad, kus esmatähtsaks peetakse kuritegude ärahoidmisel põhjuste likvideerimist ja “Tallinna arengusuunad ja valikud järgmiseks kahekümneks aastaks. Strateegia 2025”, mis toob ühe probleemsema valdkonnana välja turvalisuse on need kaks eelpool toodud dokumenti, millest tulenevalt Maarjamaa Konvent käivitas 2003. aasta sügisel Holsteinborgi Lossi Kiriku majanduslikul toel tänavalaste nõustamise pilootprojekti koostöös Tallinna Kristiine Linnaosa Valituse ja Peeteli Kiriku Pastoraalkeskusega. Pilootprojekti viidi läbi aastatel 2003–2004, mille tulemusena langes järsult noorte kuritegevus Kristiine linnaosas, Tallinnas. Pilootprojekt ja projekti tulemused leidsid head vastukaja ja nii osutus võimalikuks jätkuprojekti realiseerimine Euroopa Liidu toel aastatel 2005–2006.


Aare Vilu.
Noorte integreerimine ühiskonda ja alaealiste
mõjutusvahendite seaduse rakendamine
Määravat osa kogu noore elu-olu korraldamisel mängib kohalik omavalitsus, kus noor elab ja kus ollakse võimaluste loomisega ka kõige enam seotud. Oleneb ju nimelt konkreetsest omavalitsusest, kas ellu astuv noor tunneb end sedavõrd turvalise ja arenguvõimelisena, et ta soovib end seal panustada. Noorte ilmajätmine võimalustest kaasa rääkida ja oma oskusi arendada viib probleemide tekkimisele ning vajaduseni kasutada alaealise mõjutusvahendi seaduse kohaldamist. Noorte kaasamine toetab oluliselt kogu ühiskonna sidusust ning aitab kaasa noorte sujuvale integreerumisele Eesti ühiskonda.


Kristi Kõiv.
Noorukite antisotsiaalne käitumine: erinevad mustrid ja tendentsid Eestis
Antisotsiaalse käitumise kahesuguse liigi olemasolu – elu jooksul püsiv ja noorukieaga piiritletud – kinnitavad ka Eestis läbiviidud uurimused, mille järgi kuuluvad esimese alla nii noorukiealised kinnistes karistusasutustes, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolides kui ka kasvatusraskustega õpilaste eriklassides õppijad, kelle antisotsiaalse käitumise muster on oma mitmekesisuses tõsine ja erineb noorukieaga piiritletud antisotsiaalse käitumise mustrist. Suhtumine antisotsiaalse käitumise erinevatesse liikidesse ja seotus nendega ei pruugi aga kokku langeda, sest ilmneb, et taunivamalt suhtuvad antisotsiaalse käitumise liikidesse elu aeg stabiilsema eluviisiga noorukid võrreldes noorukieaga piiritletud antisotsiaalse käitumise mustriga seotud olijatega. Viimastel aastatel asetleidnud muutused noorukite antisotsiaalse käitumises puudutavad eelkõige kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolides õppijaid, sest lisaks varavastastele õigusrikkumistele esinevad ulatuslikumalt kui eelnevatel aastatel ka tõsised agressiivse käitumise ja staatusega seotud antisotsiaalse käitumise liigid.


Erki Korp.
Alaealiste mõjutusvahend: sotsiaalprogramm Tallinna Laste Turvakeskuses

Lapsed on leplikud, kuid igal leplikkusel on hind. Halvimal juhul on lapsed hakanud narkootikume tarbima. Tänasel hetkel kasvab alkoholi, toksilisi aineid ja narkootikume kasutavate laste arv. Vanematel pole aega mõista, kuulata. Sõbrad tunnustavad, mõistavad ja erinevatel põhjustel avaldavad ka suurt mõju teha keelatud asju. Sellele teele sattunud laste vanus on tänasel hetkel 12–16.a., kuid sellele teele satub aina nooremaid. Vanemad on ärritunud, et ei ole kohti, kust nad saaksid abi ja tuge. 2000. aastal avati Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskuses Eestis esimene rehabilitatsiooniprogramm sõltuvusprobleemidega lastele. 30-kohaline keskus pakub abi sõltuvusprobleemidega lastele vanuses 10–18 aastat, kuid mitte kõigile, sest kohtade arv on piiratud ning laste eluteede “parandamine” võtab minimaalselt 10–12 kuud. Kindlasti saab palju ära teha ka perekonna, lasteaia, kooli, erinevate noorteorganisatsioonide tasandil, sest vaja on toimivaid ennetustegevusi. Mida rohkem sellega viivitada, seda ressurssinõudvam saab olema töö sõltlastega tulevikus.

Isa Ivo Õunpuu.
Noore isiksuse areng
Püha Giovanni Boscol (Don Boscol) on suurepärased tulemused kuritegevusest otseselt ohustatud noorte, enamuses tänavalaste (nii mõnelgi puhul aktuaalse või kunagise noorkurjategija) kasvatamisel. Tema kogemused ja meetodid kui äärmiselt efektiivsed on õpetlikud ja kasulikud ka mittekristliku taustaga kasvatajatele ja toimivad alati, sest põhinevad inimloomuse ja laste arenguvajaduste eripära põhjalikul tundmisel, olles ühendatud isikliku eeskuju ja armastusega kui kõige veenvama kasvatusliku jõuga ning delikaatse, kuid tähelepaneliku ja nõudliku järelevalve ja suunamisega oma kasvandike üle.


Sirje Grossmann-Loot.
Täiskasvanute teadmised, toetus ja koostöö väldivad
ATH lapse sattumist ebasoovitavasse keskkonda
Meie keskel on lapsi, kes ei suuda käituda nii, nagu täiskasvanud neilt ootavad. Mitteootuspärase käitumise põhjuseks võib olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH). Kuidas ära tunda ATH-ga last? Miks ATH-ga lapsed jätavad tihti põhikooli pooleli? Kes ja kuidas saab aidata ATH-ga last? Koostööks, vältimaks ATH-ga laste väärkohtlemist, pakub Eesti Lastefond tugirühmades osalemist Eesti suuremates linnades, loenguid koolides ning lasteaedades.


Heiki Haljasorg.
Keskaja kasvatus

Keskaegne kasvatus oli kristlik. Kirik ütles, et veatuid inimesi ei ole, aga ta andis inimesele lootuse igavesele elule surmajärgses maailmas. Kes kahetses ja soovis paremaks saada, selle peale halastas ka Jumal. Kirik pakkus abivahendeid, et inimestel oleks lihtsam liikuda täiuslikkuse suunas. Keskaegne ühiskond oli seisuslik. Aga nii vaimulikud, aadlikud kui ka lihtrahvas püüdsid oma igapäevases elus jäljendada Kristust, mis tähendas üksteisest hoolimist, kokkuhoiuõpetust, halastust, vaeste ja haigete abistamist, kindla päevaplaani järgimist ja enesedistsipliini.


Ülle Kalvik.
Poiste ja tüdrukute erinevad kasvatusnõuded, nõustamine,
isiksuse arengukavad
Siirdeühiskonna muutustest tulvil elu tingib suurema vajaduse tähelepanu pööramiseks noortele ja nende väärtushinnangute kujundamisele. Hea ja usaldav side noore ja talle nõu andva isiku vahel on väga vajalik, kuid tegelikud mõjud avalduvad alles aastate pärast. Meie lapsevanemad pole saanud ettevalmistust laste kasvatamiseks ja õpetajatel ei jätku selleks aega. Vähe arvestatakse lapse soolisi iseärasusi ja temperamendiomadusi. Praegu toimivad vanemad ja õpetajad väga tihti omaette, seda eriti suurtes linnades. Juhtida saab kõige paremini seda inimest, kes tahab juhitud olla. Selleks peab ta endast aru saama.


Jako Kull.
Mõningast sõna(usu)st ja reaalsusest

Peale sõna ei ole tänasele inimesele teada ühtki teist niivõrd kättesaadavat töövahendit, millest oma keeleareaali asetatuna keegi aru ei saaks. Seega on mõttekas sõna muuta ikooniks teispoolsusesse, millel on tema objekti jaoks sisse põimitud vajalik religioosse kogemuse alge. Et sõna ilma teota on surnud, peab edastatav sõna olema selline eriline sümbioos, millel on nii järgimis- kui objektiivse tegelikkuse taasloome võime. Sealt edasi on vajalik rääkida piiridest, milledeni jõuda ja mida ületada, ruumist, kuhu jõuda ning sõnast kui lepingust. Sedaviisi positiivselt arutades jõuame lõpuks läbi sõnalise mängulisuse ja reaalsuse ohvrimõisteni, mis omakorda viib meid Viimse Sõnani.


Andres Lutsar.
Aja kulgemisest ja asjade olemusest
Täna, 2006. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariigis, kus me oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmed, me peame tõdema, et sündimus on Eestis väga madal, kuritegevus on väga kõrge, alkoholi ja meelemürkide tarbimine on väga kõrge, palk on enamikul väga madal ja enesetappude protsent on väga kõrge. Me ei jõua kinni maksta tagajärgi – on viimane aeg kaotada põhjused, mis on viinud eelöelduni. Mida teha olukorra parandamiseks? Kogu rahvas politseile appi! Tatami (võitluspind) igasse kooli! Moraali ja aateõpetus ausse! Skaudi- ja karskusliikumine elujõuliseks! Enesekaitseoskus – nähtamatu relv iga eestlase põue!


Maret Merisaar.
Keskkond inimese kasvatajana
Käesolevas artiklis refereeritakse mitmete tuntud pedagoogide käsitlusi keskkonnakasvatusest ja keskkonnaharidusest. Tsiteeritakse valitsusvälise ühiskondliku organisatsiooni Eesti Roheline Liikumine (ERL) põhikirja, mille kohaselt lisaks loodus- ja tehiskeskkonnale on oluline seista ka vaimse keskkonna rikkumise vastu. Iseloomustatakse ERL liikmete keskkonnakaitselist tegevust. Avaldatakse lootust, et ehk on rohelise liikumise tüüpi tegevus “päästerõngaks” ka mõnele probleemsele noorele. Loodusteadusliku taustaga autor julgeb kahelda, kas religioon on ikka parim viis õigelt teelt eksinud noortele “äratust” pakkuda.


Juta Piirlaid.
Väärtused ja normaalne sotsiaalne areng
Arengu norme määratledes peame alati aluseks võtma väärtussüsteemid. Positiivsed muutused nii isiku, perekonna kui ka ühiskonna elus tervikuna saavad toimuda ainult väärtuskasvatuse alusel. Vastutus võimalike deprivatsiooniringide tekke ärahoidmise või siis katkestamise eest laieneb kogu ühiskonnale, kus lähikasvataja rolli lapse arengu kujundajana täidavad kõik. Arenenud ühiskonda iseloomustab riiklike institutsioonide ja missioonitundega kodanikualgatuslike organisatsioonide tegevuse tugev sidusus, mis tagab inimressursside heaperemeheliku kasutamise.


Avo Üprus ja Anne Schotter.
Rist ja risk ehk kiriku kriminaalpreventiivsest tööst laste ja noortega
Armastusest ja hellusest ilma jäänud lastelt ei saa nõuda armastust. Küll saab seda neile osutada. Oskustest ja teadmistest ilma jäänud inimestelt ei saa nõuda häid tulemusi. Küll saab neid aga õpetada ja juhendada. Riigi ülesanne on luua soodne arengukeskkond inimestele ja inimühendustele, sealhulgas vabaühendustele ja usukogukondadele. See on parim, mida saab teha kuritegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks. Avo Üpruse artikkel räägib konkreetsete näidete varal kuritegevuse ennetamisest sotsiaalse arengu ja varase sekkumise programmide kaudu. Tema töö katselabor ja ere näide on Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus: väikese linnakiriku hoones tegutsev riskilaste rehabilitatsioonikeskus ja lastekodu, milles austatakse laste vaba tahet ning suunatakse seda oskuslikult positiivse ja prosotsiaalse elulaadi ja maailmavaate kujunemisele.


Tiina Ristmäe.
MTÜ Eesti Naabrivalve projektid kui noorsoo
kuriteoennetussüsteemi üks osa
MTÜ Eesti Naabrivalve on organisatsioon, mille tegevus on suunatud turvalisuse suurendamisele koogukonnas kaasates protsessi kogukonna liikmed. Antud artikkel annab ülevaate ühingu võimalustest ennetada ja vähendada noorsoo kuritegevust – kirjeldatud on kahte projekti, millest üks sobib lasteaeda, teine koolikeskkonda. Tutvustatud on lasteaedade turvalisust puudutavat uuringut, millest selgub, et päris tõsised probleemid on olemas juba lasteaias.


Ago Selgmäe.
Üks paljudest, aga esimene uus – ELO
Lastel tekkis vajadus tegutseda oma soovide ja ettekujutuste järgi. Liikusid mõtted oma organisatsiooni loomisest, kus ideed tulevad nendelt endilt, mitte ei kirjutata kuskil kaugel ja kõrgel. Kaua ei tundunud see reaalne olevat, aga lõpuks sai see ikkagi teoks. Ja kuna lapsed olid esimesed, kes “Suurele Karule” selga püüdsid näidata (täiskasvanud seda veel ei julgenud), siis ei tahaks kuidagi leppida ELO (Eesti Laste Organisatsioon) märkamatuks sulamisega teiste laste- ja noorteühenduste sekka.


Steen Søgård.
KSP (Koolide–Sotsiaalhoolekande–Politsei koostöö) –
Taani kriminaalpreventsioon Vejle kommuunis
Artikkel annab ülevaate KSP koostöö arengust Taanis, eriti Vejle kommuunis. Suurem osa artiklist kirjeldab preventsiooniteooriat ’KSP-mõtlemisest’ lähtuvalt ja seejärel kirjeldab – väga praktiliselt – kuidas see on üles ehitatud ja töötab Vejles. Meie töötamisviisi Vejles on katsetatud mujal ja see on inspireerinud kriminaalpreventiivsete organisatsioonide loomist Bosnias ning Edinburgis ja Glasgows sotimaal.


Margus Trees.
Kristiine linnaosa kogemus alaealiste komisjoni töö
korraldamisel
Alaealiste komisjoni töö praktika on näidanud, et kõige efektiivsem on rakendada nn võrgustikutöö meetodit, st koostööd erinevate spetsialistide vahel, kes nimetatud alaealisega igapäevases elus kokku puutuvad (pere psühhosotsiaalne nõustamine, lastekaitse spetsialisti ja noorsoopolitsei sekkumine ja kooli lülitamine alaealise toetamise ja abistamise protsessi).


Lembit Tuur.
Ettevõtlus kui elustiil

Peredele, kus on lapsed raskustes, või pered, mis ei suuda leida enda elu korraldamiseks ise lahendusi, on mõistlik tagada laste ja vanemate psühholoogiline nõustamine ning riigi haridussüsteemi ja valitsusväliste kodanikuorganisatsioonide kaasabil algatada mentorlus-liikumine, et igal lapsel oleks juba varasest lapseeast võimalik suhelda töötegemise juures töötubades või laste töömajades mentoritest tugiisikutega. Ühiskonnal oleks arukam leida vahendeid lapsepõlve tagamiseks ja siduda põhiharidus ka kutseoskustega tutvumiseks, kui hakata inimest toetustega toetama kogu pika elu jooksul. Ettevõtlus kui elustiil on eelkõige kasvatusprobleem ja vähene ettevõtlushuvi Eestis on seotud eelkõige mugavusega. Kui palgatöötaja otsib töö mõne aasta tagant, siis ettevõtja otsib seda iga päev. See oskus ettevõtjana toimida on arendatav ja omaette väärtus.


Allan Alajaan.
Kirjutamata seadustest
Allan Alajaan kirjeldab artiklis omapärast kogemust, elu nõukogude kinnipidamisasutustes aastatel 1982–1985. Olles vangistatud ebaseadusliku riigipiiri ületamise katsel sattus Alajaan omamoodi kõrvaltvaatajaks, kuriteomääratlusega “turist”, kriminaalkuritegudes süüdimõistetud inimeste keskele. Alajaan püüab kirjeldada vangla-ühiskonnas kehtivaid kirjutamata seadusi, millest iga kinnipeetu elu-olu sõltub. Vanglasisesed kirjutamata seadused on omamoodi kontsentraadiks inimsuhetest, mille järgimise kohustus väljaspool vanglat, nn juriidilises õigusruumis, on vaieldav ja pool-vabatahtlik. Võibolla aitab kirjeldatu lugejatel vältida vigu, olenemata sellest, kas neil kunagi tuleb üle vanglaläve astuda.

Toetajate lingid:

http://ec.europa.eu/comm/europeaid/projects/index_en.htm

http://www.euroopaliit.ee

© Terra Mariana 2006

ctm@hot.ee

© Conventus Terra Mariana