Conventus Terra Mariana > Stud. Dei Contemplationis > Mőtisklus 17/01/2016

Mőtisklus 17/01/2016



Mőtisklused kirjasaatjatega

 

I osa

 

Kirjasaatja küsimused

 

 

            Kui karjuv valu südames paneb muidu kirjaoskamatu mőtiskleja kirjutama – kas pole see mitte Jumala ime?

            Mitmed minu mőtisklustele kaasamőtlejad on küsinud, et miks olen oma kaemuslikke mőtisklusi hakanud avaldama Contemplationis nime all.

            Sellise korrektuuri tegi Lektüüri Terra Mariana peatoimetaja[1], Rooma-Katoliku Kiriku ustav vend Isidorus. Vennal on őigus, kui ta märgib, et mőtisklus (ld. meditatio) on mitmeti mőistetav väga ulatuslikul kasutusalal. Kontemplatsioon on mőiste, mis ei ole mőeldav ilma eelneva puhastumismüsteeriumita. Puhastumisriitus on olnud ja on kasutusel kloostrites ja vaimulikes rüütliordudes, aga on ka individuaalselt praktiseeritav.

            Mőtisklusel meditatsiooni tähenduses pole puhastumine kohustuslik vői mitte selliselt reglementeeritud.

            Transfiguratsioon, nagu kirgastumine, saabub ootuspäraselt kontemplatsiooni tulemusel. Kontemplatsioon ilma kirgastumiseta on nagu sufi luule: kőik on selgesőnaline ja hästi mőistetav, aga ikka nagu kristallklaasist seina taga – kőik on puhas ja läbipaistev, aga ometi jääte kőrvalseisjaks.

            Traditsiooni tarkusest saadav tulu jääb tihti suurtele rahvahulkadele arusaamatuks, nii on tark lihtsalt uskuda őpetust, mis hästi töötab – kas pole?. Igasugustel eksperimentidel vőivad olla äraarvamatud tagajärjed. Vőin öeldut kinnitada oma kahetsusväärsete eksirännakute pőhjal. Tark őpib teiste vigadest, ehk läheb Teilgi kangelasgeene mujal tarvis.

            Selle reaalsuse vastu siin huvi tundvad kirjasaatjad tahavad teada: Mis järgneb vabaturumajandustsüklile liberaal-demokraatliku diktatuuri varjust väljumisel? Kas elu pärast kapitalismi on veel vőimalik?

            Kui kirjasaatjad arvavad, et olen pärast minu kirjeldatud mentaalset apokalüpsist 21.12.12 prohvetiks määratud, siis őnneks vői őnnetuseks see nii ei ole.

            Tunnetusteoorial – vt. kr gnosis – pőhinev kirgastumine ei anna minule julgust ennast veel gnostikuks arvata. Olen sama ekslik mehikene, kui enne 21.12.12 kirjeldatud sündmust. Vőin vaid kinnitada, et olen moraalselt tőusnud nii, et julgen ennast täie vastutustundega nimetada meie Jumala alandlikuks őpilaseks Stud. Dei (ld. Studiosum Dei). Mis vőib olla veel ülevam, mille nimel olen valmis loobuma kőikidest oma varasematest tiitlitest ja au- ametinimetustest. Nii, et küsimusele, mis saab pärast kapitalismi ja kui palju meile lőpuootuses aega antakse, kui üldse antakse, ei oska vastata.

            Minu, kui Rooma-Katoliku Kiriku alama käest küsitakse, kas ma arvan, et konservatiivne ristiusk on ainus vőimalus taevaste juurde tőusta? Ei arva. Kuidas ma vőiksin? Meie ju mőistame, et kui mina oleksin sündinud Juudamaal juudi perekonnas, siis oleksin mina suure tőenäosusega judaist. Sama hästi, kui mina oleksin sündinud mőnes islami riigis, islami usuliste perekonnas, siis oleksin ma suure tőenäosusega moslem.

Need näited ei piirdu mitte üksnes Abrahami laste Raamatute Raamatu őpetuse järgijatega, mis pőhineb ühel algőpetusel, vaid laieneb kőikidele usunditele, millede üle ei ole mina kohtumőistja.

            Oma olemuselt oleksin minagi üks uskmatu Toomas, kui mitte vőitlev ateist[2]. Őnneks on minule juba varases nooruses osaks saanud väga reaalsed religioossed kogemused, mistőttu olen kohustunud mőistev olema nende őnnetute osas, kes ei ole osutunud valituiks. Üks ameerika sőjaveteranist kirjamees on kirjutanud, et kaevikutes ateiste ei ole. Eks Issanda teed on äraseletamatud, aga tema arm on äralőpmata.

            Miks Rooma-Katoliku riitus? Eksterritoriaalses arvestuses on Vatikani linn-riigil Sancta Sedes et Status Civitatis Vaticanae ca 1,2 miljardit alamat üle ilma, seega rahvaarvult teine riik pärast Hiina RV-i. Minusuguse provintsiaali eneseväärtushinnangut tőstab siiski hoopis enam teadmine, et Püha Tooli alamana kuulun ma riiki, kus on rohkem kui 2000 aastat süsteemselt ja metoodiliselt igavikulisi väärtusi kantud.

            Lugeja küsimustele vastuseid otsidas taipasin korraga, et kohustun ennast tutvustama nii, et minu kaasmőtlejad mind üle ei hindaks ja vastused saaksid minule vőimetekohasemad.

            Ennast tutvustava osa tahan esitada lihtsas jutustavas vormis, et olla Teie vennana paremini mőistetav.

            Sündisin korralikus perekonnas, nii et ristiti mind 1947.aastal Jőulu esimesel pühal, olles siis alles 3-kuine. Kaasasündinud kangelasgeenid kaitsesid mind koolihariduse eest ja kärsitu loomus paiskas mind loomingulistele otsingutele laias ilmas. Algul suure kodumaa, endise NSV Liidu avarustel, nüüd Lääne-Euroopa kitsastes tingimustes. Sedagi peatükki kirjutan ühes Palermo väikeses hotellis.

            Minu enesearmastus selles mateerias siin on juba hästi rahuldatud, seega otsin rohkem intellektuaalseid seiklusi, mille tőenduseks on asjaolu, et olen juba mitmes nädal Sitsiilias. Olen 24. kord Itaalias, pőhiliselt küll ainult Roomas viibinud. On mai kuu, istun hotelli lähedal looduses vői mőne kohviku terrassil, vaatlen möödujaid, rand on kőrval, aga meres olen ainult neli korda käinud. Hakkan väsima kőigest, alles on jäänud vaid eakohased mentaalsed seiklused ja see on ootamatult suur rikkus.

            Saadan siin oma emand Marika Katarina’t tööasjus, seega on minul mőningad kohustused, aga see ei ole vabandus, et siin Palermo hotellis istuda.

            Kirjutan varastel hommikutundidel nö. alfa sagedusest väljumisel. Püüan saadud teadmised kohe mőtisklusteks vormistada, et mitte unustada. Saaksin ka arvutis kirjutamisega hakkama, aga kirjutan tavalise söepliiatsiga, seda paberilt tőstmata ja parandusi tegemata. Selline vanamoodne nostalgitsemine pőhineb tunnetusteoorial ja ma pean sellega elama, sest see on minu vőimete piir.

            Tunnetusteooriaid tundev lugeja mőistab, miks ei ole minu kirjatükid üles ehitatud nagu koolis on őpetatud ja näeb pisut vaeva minu mittestandardses esituslaadis järjepidamisega. Jah, minul on ebamugav ka minule lakoonilist retoorikat őpetanud kirjandusőpetajate Marcus Aureliuse ja La Rochefoucaud ees, minule meeldib ka lihtsate tődede mehena tuntud Ignatios Loyola. Minu rococoolikku vigurdamist ei taluks ka minu armastatud vene kirjandusklassikud mitte. Tunnen ikka, et minu pliiatsit juhib neil varastel tundidel keegi teine, see keegi ilutsev teine käib minuga kaasas minu lapsepőlvest.

            Mitmed kunstnikud ja kunstiteadlased on minule lapsepőlvest tuttavad tänu minu kunstiteadlikule suguseltsile. Lapsepőlvelőhnadest elavad minus őlivärvi ja raamatute tolmu lőhn. Magasin Nőmme ateljee ühes servas asuvas raamatukogus. See-eest suved veetsin värskes őhus ERKI (nüüd Kunstiakadeemia) pansionaadis Vääna-Jőesuus, hiljem ka Keila-Joal. Oli rikas lapsepőlv. ENSV ajal tänavalapsi siis enam ei olnud. Seetőttu on minu generatsioonil enamasti kőigil lapsepőlvest kaunid mälestused. Huviringid ja spordiklubid olid kőikjal ja kőigile tasuta.

            Lähen nüüd jalutama, ehk käin ka meres.

            Hingasingi eile oma barbari kopsudega päris tublisti Euroopa kultuuri algajaloo viljastavat őhku. Käisin ka Montenellos ujumas.

            Järjest süvenevas kuldvasika kummardamise orjuses leian endale vabaduse materiaalses kasinuses, mis on minu suveräänne prioriteet. Olen tänulik oma kuuluvusele. Minu egregoris on ikka mind manitsetud kaitsma end materiaalsete ahvatluste eest.

            Vaimu juhib Taevas – vahel riivab Vaim ka Maad. Mateeria orjus Taevast ehk ei riiva.

            Omades au olla Johanniidide, see on rahvakeeli Malta Rüütliordu, esindaja Balti riikides aastast 1995. Aastast 2013 olen reservi arvatud kui Tallinna ja kogu Eesti emeriitprioor.

            Mäletan, kui mind Valettas volitati esindama Johanniide, tuli minul täita ankeet, kuhu tahtsin uhkusega oma tegevusalaks noores EV-s märkida ettevőtja. Omasin Eesti esimest kinnisvaraettevőtet Aspar Building. Märkasin, kuidas väga vanade ja rikaste suguvősade esindajad hakkasid korraga minu ümber pilke vahetama ja palusid minul mingi teine tegevusala ankeeti märkida. Minule jäi siis arusaamatuks, miks ei ole rahaga kokkupuutumine seisusekohane. Minu provintslikku mőistmatusse suhtuti suure suuremeelsusega ja tehti kaks ankeeti, teine ainult rangelt ametkondlikuks kasutamiseks. Päris piinlik meenutada, kuid őppisin minusuguste primitiivide suhtes kannatlik ja suuremeelne olema.

            Oma vaimsete őpingute eest tahan tänus mälestada, lisaks juba nimetatud őpetajatele, ajaloost üht meest, kellega olen ka selles reaalsuses kokku puutunud. Minul on olnud őnn, koos minu emand Marika’ga, saada regulaarselt orientaalfilosoofia eratunde koos hästi pőhjendatud vőrdlevate usuteaduslike kommentaaridega. Tänud hästi tuntud mőtlejale ja erudiidile Cav. Haljand Udamile, Ordo Altaria Mariana Rüütliristi kavalerile (kahjuks postuumselt). Meie sőbra ja őpetaja viimane kiri, mille meile kätte toimetas Cav. Haljandi lesk, Clarissima Domina Ülle, oli jäänud meile adresseeritult suurmehe kirjutuslauale Rooma lähistel Mazzano Romanos. Kahjuks olime Roomast lahkunud mőni nädal varem.

            Perekond Udam on jäänud meie pere jaoks loomuomase sügavuse ja tagasihoidlikkuse suureks eeskujuks.

            Meie suguvősaföderatsiooni esindajatena oleme saanud kőrge őnnistuse Eesti Kirikute Nőukogu konservatiivsete konfessioonide piiskoppidelt ja peapiiskoppidelt selle provintsi vanima teadaoleva organisatsiooni Conventus Terra Mariana, Paavsti őnnistus aastast 1201.a.D. Roma, Paavsti pühitsus ja kinnitus 1215.a.D., traditsioonide taastamiseks. Lisaks kohaliku vaimulikkonna őnnistatud juhtimisele oleme tänulikud ka paljudele vaimulikele juhtidele kogu Euroopas.

            Vaadanud üle pőhjamaises Tallinnas viimati kirjapandu, on rőőm märgata, et minu rokokoolikult veiderdavaid vinjette sirgeldav pliiats on lőppeks rahunemas.

            Jőulud tahaksime Maarjamaal veeta. Pärast Sitsiiliat oli pliiats kaua teritamata. Järgmisel reisil Dalmaatsiasse tekkis küll vajadus pliiatsit teritada, aga olime seal vaid nädala ja autoga. Nii ei suutnud kontemplatsioonide lahtikirjutamiseks keskenduda. Aga Aadria mere idarannik hoiab meeled ikka veel laetud. Pärast minu kontemplatsiooni mentaalsest apokalüpsisest 21.12.12 saabus palju küsimusi. Lugesin kirjatüki uuesti läbi, aga lisada pole midagi, kőik on öeldud. Naljamehed on minule veel ühe nime andnud: armagedoonlane. Harmagedoni mäe järgi oleks őigem vist öelda harmagedoonlane.

            Maailma lőpu kuulutamiseks puuduvad minul igasugused taevased juhised. Tean, nagu Teiegi teate, et Armagedon on meie jaoks käivitanud kohe peale selle väljakuulutamist Pühakirjas.

            Kaasaegne teadus, tänu kőrgtehnoloogilisele progressile, tőendab veenvalt Jumala olemasolu ja Pühakirja faabula vääramatut őnnestumist läbi kogu meie tsivilisatsiooni arengu. Mida peaks teadus selle teadmisega peale hakkama, kui meie ei suuda prognoosida järgnevaid arenguid? Tuleb vaid usaldada meie valitsejate head tahet teadussaavutuste varjamisel.

            Varjamatu hullus kuldvasika orjamisel näitab, et meie valikuvabaduse krediit on ammendunud – kuhu veel?

            Meie jaoks on Armagedon ainus rőőmusőnum, mis on veel jäänud.

            Prohvet Muhhamedi suhu on pandud sőnad: Kuni inimene  elab, siis ta magab, kui inimene sureb, siis ta ärkab.

            Usun, et meie kőik oleme Looja lapsed, aga ühed ei tea seda mitte. Kahjuks on need, kes on taevasest tarkust ilma jäetud, on oma tarkuses rőhutatult enesekindlad, aga öeldud on, et ei ole suuremat enesekindlust kui harimatuse enesekindlus. Inimene ei vali kutsutuid, kutsutuid valib meie taevane Isa ainuisikuliselt. Meie palvetame nende őnnetute eest, kes pimeduses elama peavad.

            Oma väsimuse tőttu olen palunud ennast erru arvata mitmetest ametitest. Oma otsusega 21.11.13 olen peatanud ajutiselt CTM tegevuse ja minu suguvősaföderatsioon on olnud volitatud mind reservi arvama, kui CTM ja OAM Magister Generalis emeeritus.

            Juba ametist vaba mehena sain lőbusa kaemusliku elamuse, just nagu butafooria tőrje reklaami – vt. Contemplationis 30.XI 2013.a.D.

 

Avalik kiri

 

 

 

CONTEMPLATIONIS

30.XI 2013.a.D.

 

 

 

            Tänases hommikupalvuses kirgastus minule kaunis nägemus liberaaldemokraatliku ajastu rüütlimängijatest. Kutsutud olid kőik n.ö. sőltumata religioonist, sotsiaalsest ja poliitilisest kuuluvusest, seksuaalsest orientatsioonist ja nahavärvist.

            Mida rohkem mängijaid, seda suurem austus rüütliaegade mälestusele. Innustunult mängivad isegi rüütlite poolt orjastatud alade pärismaalased pärisrüütleid.

            Immatrikuleeritud pärisrüütlite suguvősade järeltulijaid kutsuvad uutesse rüütelkondadesse koondunud mängijad hellitavalt: “Meie fännklubi”.

            Minule, kui igavikurahva esindajale, meeldiksid liberaalse demokraatia teooriad väga. Kahjuks ei ole veel jőudnud piisavalt süveneda Francis Fukuyama mängudemaa vőludesse, aga ajaloo lőpu mőte[3] on ju iseenesest ilus.

            Üks melodramaatiline naeratus elule ja elu naeratab Teilegi.

 

DEO GRATIAS

Stud. Dei Ioan

 

Nb! Seisuslik-őigusliku printsiibi őigustatud kandjaks liberaaldemokratlikus ühiskonnas on endiselt esimene seisus, mida kannavad tunnustatud religioonide vaimulikud juhid. Aristokraatia on ametlikult tunnustatud ainult riikides, kus riigipeaks on monarh.

 

 

            Püha Maarjamaa pőlisasukatel on halvad mälestused rüütliaegadest, seetőttu on väga normaalne, et nemad on liitunud vabamüürlaste jms., kus ei esitata seisuslikke nőudeid. Mindki on kutsutud liituma massoonidega alates aastast 1969 ja roosiristlastega umbes samal ajal.

            Kui mind poleks määratud olema esimese seisuse hoolekandja, siis oleksin kindlasti juut, vabamüürlane vői kommunist. Minul on olnud au kasvada koos nii kommunistide laste, nii vene laste, kui juudi soost lastega. Olen alati öeldud, et minul oli őnnelik lapsepőlv. Sakslasest sőjavangi pojana ei märganud mina küll mingit diskrimineerimist meie hoov seltskonnas, nagu ehk keegi arvata vőiks. Kőik muulased olid omavahel solidaarsed. Mäletan, kuidas tänaseni sőber, väike juudipoiss, kutsus mind kőrvale ja küsis vandenőulaslikult: “Miks eestlased räägivad, et meie oleme kavalad?”, ja vastas: “Ise nad on kavalad, meie oleme targad”.

            Muulastena pole meie delikaatselt sekkunud selle karmi ajalooga maa pőlisasukate tegemistesse.

            Huvitav, et minu juudi sőbrad on minul soovitanud massoonidest eemale hoida. Miks siis räägitakse, et kőiges on süüdi juutide ja massoonide omavaheline vandenőu? Minul on olnud au tunda kőige kőrgema asetusega vabamüürlasi siin ja mujal. Oleme sageli päevi ja öid maailmaasju arutanud. Väga meeldiv seltskond. Noortes loo¸ides on vast veel liiga palju isetegevuslikku entusiasmi. Muidugi oleme kőik näinud, kuidas kohalikud pőllemehed avalikult väidavad, et nemad valitsevad kogu maailma. Eestis on nemad minu nägemuses tőesti ainuke hästi töötav organisatsioon ja aja jooksul, nagu arvata vőiks, saavad need, kes salaühingu mainet kahjustavad, omade poolt korrale kutsutud.

            Väited, et müürimeistrid ehitavad uut ja paremat maailmakorda eeldaks muidugi salaühingu paremat läbipaistvust. Siis kaotaks väärtuse väide, et nagu massoonid oma uue riigi ehitamise missioonil infiltreeruvad teistesse struktuuridesse, et neid seestpoolt kahjustada vői üle vőtta. See oleks ehk vőimalik ainult arenevates vői arengupeetusega riikides vői riigi sarnastes moodustistes. Vanad ja arenenud riigistruktuurid teevad peaaegu varjamatut koostööd kőikide nende haldus- vői mőjuväljas olevate kehanditega, kui see ei ole vastuolus riigi pőhiseadusega, mis on kooskőlastatud rahvusvaheliste őigustega.

            Eestis ei ole asjakohane rääkida salaühingutest ja nende vandenőudest, sest et väikses sootsiumis on kőik pőlled jms. hästi nähtav.

            Igatahes minule Eestis meeldib. Hirmuga mőtlen meie ümberasumise tähtaegade peale – kolmas kord saime oma kodakondsuse vahetamise avaldust pikendatud.

            Pliiats hakkab taas nüriks jääma, teise advendipäeva hommik hakkab kätte jőudma, kohe-kohe annan oma enesepaljastuse emand Marika Katarina kätte tsenseerimiseks.

            Tänan küsijaid ja neid, kes ütlevad, et nemad küll mőtlevad kaasa minu mőtisklustele, aga ei taha küsimustega tüli teha. Teadke, et selline suhtlus on ühele penskarile puhas rőőm. Pealegi olen nüüd ametist vaba mees, seotud ainult väga marginaalse vaikimisvandega, st. vőin olla rohkem, kui näin, kuid tean, et vaskmündina mu hind on aus, ülehőbetatult olen valeraha vaid.

 

Tänan suhtlemast!


 

II osa

 

Minu küsimused

 

            Usun, et minu enesetutvustus vőimaldab minu isikut nüüd vähem müstifitseerida. Elame kőik koos selles müstilises maailmas, kus on minu ja minu sőprade veendumusel targem elada usus ja ustavuses ja Pühade Saladuste austuses, kui asuda pooltődede teadustele uusi sekte rajama. Teadmine, et meile pole meie arengus ette nähtud rohkem teada, kui parajasti antud, ongi ülim üliteadvus - kas pole?

            Enne, kui tulen oma pőhiküsimuste juurde, küsin Maarjamaa pärismaalastelt: “Miks jääb mulje, et siinne tark ja töökas rahvas lepib näilise vabadusega? Kas näilise vabaduse valik on ka vabadus – on ju?”

            Sellel taustal imetlen oma väheseid sőpru nende loomuomase julguse eest elada, väljendada oma tahet ka lihvimatult ehedalt ja vääramatu aususega nagu teemantit. Kindlasti on ka päris eurooplaste hulgas tüüpe, kes naudivad ennast teemantite lihvijatena, aga kardavad briljante - kardavad vastutust lőpetatud töö ees.

            Üllatav on, et keegi pole küsinud, kas lőpuaegadel tuleb valitsema kollane rass[4], nagu olete kindlasti märganud räägitavat. Mina olen seda ennustust kuulnud nii kaua, kui kaua mina ennast siin reaalsuses mäletan.

            Teostunud on Hiina RV[5] ammu prognoositud vőimsa majandustőusu läbimőeldud arengud ja kindlustumine maailmaturul. Odava tööjőuga riigist on saanud riik, kes pakub tööpuuduses vaevlevale Euroopale ja Ameerikale tööd. Transatlantiline vőrgustik ei tea, kuidas seda oma rahvale serveerida. Oleme sunnitud karmistama sisekaitse nőudeid ja piirama sőnavabadust.

            Valge mehena mőistan olukorra tősidust ja pean liberaal-demokraatlike vabaduste ümberhindamist tekkinud olukorras kőigiti pőhjendatuks. Kompensatsiooniks vőib pakkuda rohkem vabadusi, mis hetkel näivad vähem sisulised nagu kőikvőimalikud seksuaalvabadused ja nn. kergete narkootikumide leviku seadustamine.

            Kardan siiski, et lääne kultuur on valinud vale arengutee. Individualistidena ei suuda meie ennast allutada kollektiivsele mőtlemisele globaliseeruvas maailmas. Hiinlastel on aastatuhandete pikkune suurte rahvamasside juhtimise kogemus läbi kollektiivse mőtlemise. Hiinlased on hästi organiseeritud, töökad, targad ja moraalsed just suurte kollektiivide arenguvőime tagamisel. Hiina kauaaegne ja ulatuslik ettevalmistus maailmas uut korda luua on ajastatud realiseeruma täpselt - nüüd, kui valge mass on ennasthävitavasse langusesse juhitud. Seda hetke on hiinlased ja mitte üksi nemad - kaua ja korralikult ette valmistanud. Piisava tähelepanuta on jäänud Hiina RV poliitilised konstruktsioonid. Hiina RV Kompartei on pidanud vajalikuks toetada viit suurimat religiooni kohapeal, sh. ca 20 miljonit katoliiklast Hiinas. Meie mőistes on 20 miljonit palju, Hiina RV mőistes on see mőistlik perspektiivi arvestav investeering. Kőige enam tuleks jälgida Hiina RV vőimsaid investeeringuid kőrgtehnoloogiatesse, innovatsiooni ja teadusesse üldse. Oswald Spengleri őpetust őhtumaa allakäigust[6] ei hinnanud me enam, kui ilukirjandust nagu ka teadmist ex oriente lux. Hiina ei ole üksi. BRIGS plokk, EurAsia liikumine ja Venemaa Tolliliit on nagu vääramatu jőud.

            Minu kantava skafandri “parim enne” on juba möödas. Usun, et uus antakse pisut kollakamas toonis. Teiegi olete Looja vaimus alati elanud, elate nüüd ja tulete jälle. Ainult madalamates egregorides ei ole see teadmine avalik.

            Loodusőpetusest mäletame, et kohanemisvőimelisemad isendid on elamisväärsemad.

            Mitte ainult naiste kauniduse, aga ka tarkuse suure austajana annaksin Hiina tősidusega esitatud küsimused vastata pigem valitud daamidele. Minu emand Marika on lisaks kőigele ka minu tervise hoolekandja. Nii tean, et tema minule liiga ei tee, st. et tema teab millised vastused minu tervist ei kahjusta ja nii saan ma kuulda ainult makiavelliliku osavusega esitatud minule meelepäraseid vastuseid.

            Őnneks on minul üks kőrgesti haritud ja tősi-őigeuskne őde Julia, kes oma mehest hoolib rohkem, kui minust, nii et temalt vőiks Hiina küsimuses ausaid hinnanguid oodata. Kahjuks ei meeldi őde Juliale, et mina ennast tema tuntusega ehiksin, sellepärast avaldan ainult Clarissima Domina ristinime Julia.

            Őilis Julia oli see, kes minu nooremas eas mind ikka noomis minu rokokooliku väljenduslaadi pärast. Moekunstnikust őppejőul oli ja on kindlasti naljakas kujutleda pea kahe meetrist ja 120 kilost barbarit rokokoolikus vormistuses. Isegi hilisbarokis oleksin vägagi kohmakas.

            Tősi-őigeuske őe vastus meie mongoliidse tuleviku asjus nagu oodata vőiski oli, et kőik on Kőigeväelise Looja kätes - meie vőime muretseda, loota ja rőőmustada, läheb nagu Tema tahab. Ja meie teame: kőik mida tema teeb, on hästi tehtud.

            Meie kaasmaalased vőivad vägagi tänulikud olla őde Juliale ja minu majandusteadlasest emand Marikale, kes kandsid enne Eesti Euroopa Liiduga liitumist ülesannet pärast ajaloo alandusi tősta siinse rahva eneseväärtushinnang vőrdsete tasemele. Selline ülesanne oli antud mitmetele organisatsioonidele, aga meie poolt juhitavad vőtsid kohustusi nii őnnestunult, et paljud kaasmaalased jäidki uskuma, et nemad ongi need, keda kőik muud rahvad 800 aastat ootama on pidanud.

            Olen ikka soovitanud eeskuju vőtta ühelt teiselt palju kannatanud, aga väga väljavalitud rahvalt, kes on juhindunud pőhimőttest, et ole rohkem, kui näid. Nii on nö. pőősast juhtimine vägagi efektiivne olnud.

 

            Kuula naist, kui oma arvamust kujundad.

            Kas matriarhaat? Miks mitte, kui tekivad objektiivsed pőhjused.

            Päris naiste alalhoidlik pere ja kodu armastus koos empaatiavőimega oleks ju parim, mida ühiskond vajab.

            Tark loodus on meie emandatasse programmeerinud toimetulekuvőimekuse nii vőimsalt, et olukorras kus mehed viibivad kaua sőjas, jahil, kalal vői on kas meremehed vői lihtsalt seiklejad, suudavad naised enda peale vőtta ka valitsemisvastutuse päritolumaal. Eks meiegi ranna emandad siin Maarjamaal peavad rannas valitsema, kui mehed merd künnavad.

            Viimane ametlik matriarhaalne riigikorraldus on mosuo hőimul Edela-Hiinas. Kuigi Hiina RV teeb palju, et neid säilitada kui turistilőksu, tahavad noored alustada tavapärast pereelu. Tavadest tulenevalt prostitutsioon neile ei sobi. Selleks on kaasatud välistööjőud, kes mosuo rahvariietes turiste lőbustab.

            Raske on uskuda, et keegi kompleksidevaba kaunis daam nőustuks vabatahtlikult riiki valitsema. Päris mehedki peavad teiste teenimist isiklikult alandavaks, kui on vőimalik läbi volinike ja emissaride valitseda. Meespalgatööjőud vőib olla jőulisem, aga tihti ühiskonna sisulisi vajadusi eirav, arutult edev ja eksperimenteeriv. Kohustada naisi oma rollist loobuma, et meeste töid tegema hakata, oleks sooliselt ikka tősiselt ahistav. Naisi vőiks paluda teostama sotsiaalset kontrolli kőige üle, muidugi kui nad vabatahtlikult nőustuksid.

            Olen vanamoodne mehike, vahel unustan ennast, kargan inertselt daamide ees püsti, klőpsutan kandu, avan uksi jms. Väikse viivitusega taipan, kui ebaviisakas ma olen ja kuidas ma pärsin naisőiguslaste pingutusi vőrdőigusliku korra loomisel. Őnneks on hakatud taas sahistama meesväärtuste ja naisväärtuste erinevusest. Kas karm loodus?

            Olen ülimalt uhke, et olen Maarjamaalane ja et meie taevane kuninganna, Pühim Jumalaema Neitsi Maarja, on Maarjamaa ja kogu kristliku maailma Esileedi ja kogu kristlik maailm kummardub ühe Clarissima Domina ees. Meenutan, et kristlasi on Planeedil Maa ca 2,3 miljardit, s.o. ca 33,3% kogu rahvastikust[7].

            Vaadelgem juba käivitunud raskeid aegu kui Taevast őnnistust nii minule kui Teile kui kogu meie kaasaegsele nurjatusele.

            Vaadelgem raskeid aegu kui kutset meeleparandusele nii nagu see toimus kuldvasika eelmise kummardamise aegu.

            Kartke enesekindlaid inimesi, kes on nagu sportlesed, sest neid on dresseeritud ennastületava enesekindlusega vőitma. Olen suurema osa oma elust spordiga kokku puutunud ja julgen väita, et elu ei ole sport. Spordis on teil treenerid, kes teie eest mőtlema peavad, et teie sooritust ei koormaks vähimgi kahtlus, et teie ei ole parim, sest ainult parimad vőidavad. Sotsiaalsele vastutusele, mitte isiklikele saavutustele on rajatud igavese elu vääramatu őigus. Hirmust oma hullu enesekindluse ees annan kőik oma alateadvuse üliteadvusesse kantud kontemplatsioonid oma őpetatud vendadele, nii vaimsetele kui vaimulikele juhtidele üle vaadata. Ja paljud kahtlase väärtusega müstilised kogemused arvatakse armulikult praaki, et Teile, hea kaasmőtiskleja mitte puru silma ajada.

            Minu jaoks vőtab kőik küsimused kokku üks ja peamine: “Miks on meie Issanda teed nii äraarvamatud?”

a)    Miks on meie Issand valinud mind, ideaalikauge harimatu barbari Teiega mőtisklema, hea kirjasaatja? Mitte minu armastuse pärast Teie vastu, mida minul ei jätku vajalikul määral, et olla Jumala sarnane tähenduses DEUS EST CARITAS[8], vaid tema, meie Taevase Isa, armastusest meie vastu – ka minu vastu.

            Küllap veendusite nüüd, et olen üks tavaline mees ja andestate, et mitte imemees.

Usus ja ustavuses, alati Teie kirju oodates, meie Jumala alandlik őpilane,

 

 

 

Ioan Arendia Elita von Wolsky

Stud. Dei



[2] Ateiste kokku on ainult alla 2%. Barret & Co. Statistika

[3] Francis Fukuyama. The End of History and the Last Man, 1992.

[4] Mongoliidne rass e. kőnekeeles kollane rass – üks kolmest pőhirassist.

[5] Hiina RV – näidisvalik, vabandan kőikide mongoliidse rassi esindajate ees.

[6] Der Untergang des Abendlandes.

[7] Barret & Co. Statistika

[8] Jumal on armastus – lad. k. Caritas = kr. k Agape

© Conventus Terra Mariana