Teema: Ninatarga presidendi järjekordne fopaa. Millise mulje jätab see Eestist muule maailmale? - Uued Uudised.
https://uueduudised.ee/arvamus/repliik/ninatarga-presidendi-jarjekordne-fopaa-millise-mulje-jatab-see-eestist-muule-/Mina ei tunne isiklikult meie presidenti, aga ma pean a priori enda kohuseks kui EV kodanik meie presidenti kaitsta kui see vähegi võimalik on ja totaalse kurjuse vastu seista pole ju kuigi raske, kui posiivset tarkust usaldada?
Mõelgem parem kui palju haruldasi omadusi meie presidendil on, et palju aega nõudvate erialaste õpingute ja praktiliste oskuste kõrvalt omal isiklikul leidlikul viisil serveerida ettevalmistamata riigipea ja rahva juhi võimekust kanda võrdseid oskusi ja omadusi kui sündinud monarhil keda on (Taani näitel ca 1000 aastat) geneetiliselt parimate eugeeniliste valikute baasil aretatud valitsema, armastusväärsete maneeride ja jõureservide oskusliku manipuleerimise potensiaalilt. Erinevalt Taani kogemusest tegi meie rahvas oma valikutest ilmselt parima poliitilise valiku - praegu?
Euroopa on globaliseerumise käigus, läbi rahumeelsete kokkulepete leidnud ümber ühisosa sobiva suhtekorralduse erineva kultuurilooga rahvaste vahel.
Kokkuhoitud aja-ja vaimuressursi arvelt saab veelgi enam kaasata keskpäraste võimetega kodanikke kui lihtsama etiketi omandamise oskuse ja isegi mõistminse tagaks eelarvamusteta usalduse, ehk nii loobutaks vihkamast vihkamise pärast?
Kas siin näitena toodud juhtum on kolmeselt mõistetav:
1. Kas pole taibatud etiketireeglite osas varem kokkuleppida?
2. Kas ei peetud enam vajalikuks?
3. Või ignoreeritakse meelega, et provotseerida vastasseisu?
President ise vaevalt otsustavate poliitanalüütikute ringi kuulub, aga kui ka kuulub, siis pole see ju mingi kuritegu, Eesti rahvas on vabatahtlikult valinud vabaduse tee läbi demokraatliku diktatuuri. Vt. diktatuuri kui korra alust, ilma korrata võrdub ka vabadus kaosega - isegi anarhia vajab korda et kindlustada korralagedust – kas pole? ORDO est CLARITAS!
Meie president on teinud oma rahvaga sama valiku ja see valik ei ole olnud monarhia.
Milleks siis ülemäära silmakirjatseda - ehk see ka mõni patt, mille pärast kurjavaimu välja kutsuda? Sama õiglane oleks oodata, et monarhistliku riigi riigipea omandaks demokraatliku riigi protokolli tavad nö. võrdsetel alustel eriti kui tullakse külla või viisidele vabasse vabariiki. Miks peaks eestlane jälle rohkem saba liputama? Tõsi on, et tunnen meie presidendis liiga palju sportlast, seda muidu nii väärtuslikku võitja instinkti, peab poliitik õppima valitsema, see on selles mängus osa võitlusest. Poliitik peab ka koera mängima kellele antakse. Hundi mängus peab ise võtma, aga see on hoopis teine mäng.
Lord Georg Noel Byron ütles mõnel sellisel juhul: Ma lömitavaid teenreid vihkan, ma vihkan näha orjameelt … Öö on, jutt võtab värsi vormi ,,, kell on 3.45. Head ööd …
… Hommik!
Lugesin öösel kirjutatud mõtiskluse üle ja tunnistan, et viimases lõigus hakkasin taas eestlasi, karmi ajaloo tõttu õigustama, aga see on eksitav - vihkavaid põlisasukaid hakatakse taas teistsugusteks pidama ja kõik algab uuesti. Pole vaja pruuni ninaga igalpool kõndida, et vaadake, milleks ma alati valmis olen, aga nemad …
Ärgem palun põdege, käed rusikas taskus. Vihkamine vihkamise pärast on ja jääb kõiki haaravaks sallimatusesks mida võib peatada ainult armastus armastuse või armastus lihtsalt tarkuse pärast, usun ma kogenud olevat. Kuuekümnedatel süvenesin teemsse, see sattus siis moes olevat, eestikeelde oli see mõiste pisut raskesti tõlgitav, aga ühe kandipealt siiski päris täpselt mõistetav. 1965. mäletan ilmus eestikeelne Filosoofia Leksikon, umbes samal ajal ka Esteetlka ja Eetika Leksikon, olin siis koolipoiss ja nii väitlesime moodsas leksikas: ilu ilu päras, kunst kunsti pärast jne.
Vabandan olen palju kirjutama hakanud rääkimisega on väike probleem tekkinud, 12-aastaselt poksitrennis tekkinud lõualihaserebend jäi korralikult välja ravimata ja nüüd rohkem kui kuuskümmend aastat hiljem tõmbab lõug aeg-ajalt krampi, võivad ka mõned teised põhjused olla ja mitmed koostoimed, aga siin toodud põhjus on minu kangelasgeenidele kõige meelepärasem ja päriselt ka kõige tõesem. Hea on, et olen õppinud väga kiiresti kirjutama ehk õpin ka õigest kirjutama ja siis ongi juba parem vähem rääkida - või?
Tänan kaasa mõtlemast,
Teie vend Jaan Maarjamaalt
