Conventus Terra Mariana > Stud. Dei Contemplationis > Kurjus kurjuse pÀrast?

Kurjus kurjuse pÀrast?



Teema: Ninatarga presidendi jÀrjekordne fopaa. Millise mulje jÀtab see Eestist muule maailmale? - Uued Uudised.

https://uueduudised.ee/arvamus/repliik/ninatarga-presidendi-jarjekordne-fopaa-millise-mulje-jatab-see-eestist-muule-/


Mina ei tunne isiklikult meie presidenti, aga ma pean a priori enda kohuseks kui EV kodanik meie presidenti kaitsta kui see vÀhegi vÔimalik on ja totaalse kurjuse vastu seista pole ju kuigi raske, kui posiivset tarkust usaldada?

MĂ”elgem parem kui palju haruldasi omadusi meie presidendil on, et palju aega nĂ”udvate erialaste Ă”pingute ja praktiliste oskuste kĂ”rvalt omal isiklikul leidlikul viisil serveerida ettevalmistamata riigipea ja rahva juhi vĂ”imekust kanda vĂ”rdseid oskusi ja omadusi kui sĂŒndinud monarhil keda on (Taani nĂ€itel ca 1000 aastat) geneetiliselt parimate eugeeniliste valikute baasil aretatud valitsema, armastusvÀÀrsete maneeride ja jĂ”ureservide oskusliku manipuleerimise potensiaalilt. Erinevalt Taani kogemusest tegi meie rahvas oma valikutest ilmselt parima poliitilise valiku - praegu?

Euroopa on globaliseerumise kĂ€igus, lĂ€bi rahumeelsete kokkulepete leidnud ĂŒmber ĂŒhisosa sobiva suhtekorralduse erineva kultuurilooga rahvaste vahel.

Kokkuhoitud aja-ja vaimuressursi arvelt saab veelgi enam kaasata keskpÀraste vÔimetega kodanikke kui lihtsama etiketi omandamise oskuse ja isegi mÔistminse tagaks eelarvamusteta usalduse, ehk nii loobutaks vihkamast vihkamise pÀrast?

Kas siin nÀitena toodud juhtum on kolmeselt mÔistetav:

1. Kas pole taibatud etiketireeglite osas varem kokkuleppida?
2. Kas ei peetud enam vajalikuks?
3. VÔi ignoreeritakse meelega, et provotseerida vastasseisu?

President ise vaevalt otsustavate poliitanalĂŒĂŒtikute ringi kuulub, aga kui ka kuulub, siis pole see ju mingi kuritegu, Eesti rahvas on vabatahtlikult valinud vabaduse tee lĂ€bi demokraatliku diktatuuri. Vt. diktatuuri kui korra alust, ilma korrata vĂ”rdub ka vabadus kaosega - isegi anarhia vajab korda et kindlustada korralagedust – kas pole? ORDO est CLARITAS!

Meie president on teinud oma rahvaga sama valiku ja see valik ei ole olnud monarhia.

Milleks siis ĂŒlemÀÀra silmakirjatseda - ehk see ka mĂ”ni patt, mille pĂ€rast kurjavaimu vĂ€lja kutsuda? Sama Ă”iglane oleks oodata, et monarhistliku riigi riigipea omandaks demokraatliku riigi protokolli tavad nö. vĂ”rdsetel alustel eriti kui tullakse kĂŒlla vĂ”i viisidele vabasse vabariiki. Miks peaks eestlane jĂ€lle rohkem saba liputama? TĂ”si on, et tunnen meie presidendis liiga palju sportlast, seda muidu nii vÀÀrtuslikku vĂ”itja instinkti, peab poliitik Ă”ppima valitsema, see on selles mĂ€ngus osa vĂ”itlusest. Poliitik peab ka koera mĂ€ngima kellele antakse. Hundi mĂ€ngus peab ise vĂ”tma, aga see on hoopis teine mĂ€ng.  

Lord Georg Noel Byron ĂŒtles mĂ”nel sellisel juhul: Ma lömitavaid teenreid vihkan, ma vihkan nĂ€ha orjameelt 
 Öö on, jutt vĂ”tab vĂ€rsi vormi ,,, kell on 3.45. Head ööd 



 Hommik!

Lugesin öösel kirjutatud mĂ”tiskluse ĂŒle ja tunnistan, et viimases lĂ”igus hakkasin taas eestlasi, karmi ajaloo tĂ”ttu Ă”igustama, aga see on eksitav - vihkavaid pĂ”lisasukaid hakatakse taas teistsugusteks pidama ja kĂ”ik algab uuesti. Pole vaja pruuni ninaga igalpool kĂ”ndida, et vaadake, milleks ma alati valmis olen, aga nemad 


Ärgem palun pĂ”dege, kĂ€ed rusikas taskus. Vihkamine vihkamise pĂ€rast on ja jÀÀb kĂ”iki haaravaks sallimatusesks mida vĂ”ib peatada ainult armastus armastuse vĂ”i armastus lihtsalt tarkuse pĂ€rast, usun ma kogenud olevat. KuuekĂŒmnedatel sĂŒvenesin teemsse, see sattus siis moes olevat, eestikeelde oli see mĂ”iste pisut raskesti tĂ”lgitav, aga ĂŒhe kandipealt siiski pĂ€ris tĂ€pselt mĂ”istetav. 1965. mĂ€letan ilmus eestikeelne Filosoofia Leksikon, umbes samal ajal ka Esteetlka ja Eetika Leksikon, olin siis koolipoiss ja nii vĂ€itlesime moodsas leksikas: ilu ilu pĂ€ras, kunst kunsti pĂ€rast jne.

Vabandan olen palju kirjutama hakanud rÀÀkimisega on vĂ€ike probleem tekkinud, 12-aastaselt poksitrennis tekkinud lĂ”ualihaserebend jĂ€i korralikult vĂ€lja ravimata ja nĂŒĂŒd rohkem kui kuuskĂŒmmend aastat hiljem tĂ”mbab lĂ”ug aeg-ajalt krampi, vĂ”ivad ka mĂ”ned teised pĂ”hjused olla ja mitmed koostoimed, aga siin toodud pĂ”hjus on minu kangelasgeenidele kĂ”ige meelepĂ€rasem ja pĂ€riselt ka kĂ”ige tĂ”esem. Hea on, et olen Ă”ppinud vĂ€ga kiiresti kirjutama ehk Ă”pin ka Ă”igest kirjutama ja siis ongi juba parem vĂ€hem rÀÀkida - vĂ”i?

TÀnan kaasa mÔtlemast,

Teie vend Jaan Maarjamaalt

© Conventus Terra Mariana