Conventus Terra Mariana > Religioon > Tartu imettegev Jumalaema ikoon j┼Ĺudis tagasi Eestisse

Tartu imettegev Jumalaema ikoon j┼Ĺudis tagasi Eestisse

T├Ąnavuse Maarjamaa 800 teema-aasta raames on 17. sajandi alguses Tartust lahkunud ikoon s├╝mboolselt Eestisse tagasi j┼Ĺudnud v┼Ĺi ┼Ĺigupoolest uuesti s├╝ndinud. Maarjamaa 800 teema-aastal toimub ikooniga erinevaid avalikke s├╝ndmusi, millest katoliku kirik jooksvalt informeerib avalikkust. Allj├Ąrgnevalt on toodud ├Ąra Imettegeva Maarja ikooni lugu.

Tartu ├ťlikooli peahoone kohal asus kunagi P├╝ha Maarja Kirik. Kirik ehitati 13. sajandil, see kuulus saksa kogudusele ning ulatus Jakobi t├Ąnavast Jaani t├Ąnavani. 1583. aastal l├Ąks kirik Poola krooni valitsemise all olevas Tartus tegutsevate jesuiitide k├Ątte. On teada, et Tartu Maarja Kirikus asus P├╝hima Neitsi Maarja imettegev p├╝hapilt. Seoses rootslaste tulekuga ja jesuiitide pagemisega arvatavasti aastal 1625 viidi imettegev p├╝hapilt t├Ąnase L├Ąti alale, Latgale maakonnas Indricas asuvasse P├╝ha Ristija Johannese Kirikusse.

L├Ąti katoliku preester Janis Svīlans kirjutas oma raamatus „Latvijas Romas-Katoļu Baznīcas" („L├Ąti Rooma-katoliku kirikud") Izvalta Jumalaema p├╝hapildi kohta j├Ąrgmist: „XVII sajandil oli Tartu jesuiitide kirik tuntud oma Neitsi Maarja imettegeva p├╝hapildiga. Kui Eestimaa h┼Ĺivanud rootslased sundisid jesuiidid Tartust lahkuma, siis v┼Ĺtsid need Neitsi Maarja p├╝hapildi endaga kaasa ning viisid selle Kraslava kirikusse, sest krahv Johannes von L├╝dinghausen-Wulff, samuti jesuiit, oli Kraslavasse rajanud jesuiitide misjonipunkti. Tartu Jumalaema p├╝hapilt sai kohaliku rahva seas kuulsaks oma uute imede poolest. 1756.a. pidid jesuiidid Kraslavast lahkuma ning v┼Ĺtsid Jumalaema p├╝hapildi kaasa Indrica'sse. Kraslavasse j├Ąeti hoolikalt teostatud koopia ning Jumalaema h┼Ĺbekroon. Kui Kraslavasse saabunud lasaristid Jumalaema p├╝hapilti n├Ągid (Kraslava vaimuliku seminari p├Ąrast valitses lasaristide ja jesuiitide vahel konflikt), siis saatsid nad ka koopia Indrica'sse jesuiitidele. 1799.a. lahkusid jesuiidid ka Indrica'st ning asusid Daugavpilsi, Tartu Jumalaema p├╝hapilt v┼Ĺeti Daugavpilsi kaasa, kuid Indrica kirikusse j├Ąeti j├Ąllegi koopia. 1811.a. l├Ąksid jesuiidid Daugavpilsist Izvaltasse, Jumalaema p├╝hapilt viidi Izvalta puukirikusse. Kui 1820.a. olid jesuiidid j├Ąllegi sunnitud lahkuma, j├Ątsid nad Tartu Jumalaema p├╝hapildi Izvalta kirikusse. 1896.a. ehitati Izvaltasse kivikirik ning Jumalaema p├╝hapildi originaal asetati k├╝lgaltarisse. Ristirahva jaoks sai Tartu Jumalaema p├╝hapilt ka Izvalta katoliku kirikus j├Ąllegi kuulsaks. Tartu Jumalaema imettegeva p├╝hapildi originaal p┼Ĺles ├Ąra 1941.a. pommitamiste tagaj├Ąrjel puhkenud tulekahjus."

Praegu asub selle algse p├╝hapildi koopia j├Ątkuvalt Indrica P├╝ha Ristija Johannese Rooma-Katoliku Kirikus. See on v├Ąike k┼Ĺrvaline puust k├╝lakirik, mis t├Ąnu oma maalilisele asukohale Daugava j┼Ĺe kaldal ja eriliselt soojale ning kodusele interj├Â├Ârile on p├Ąlvinud kohalike k├╝laelanike ja palver├Ąndurite armastuse. Kohalik rahvas austab ja tunneb jesuiitide kaasatoodud ikooni koopiat endiselt Tartu imettegeva Neitsi Maarja p├╝hapildina – L├Ąti keeles „Tērbatas brīnumdarītājas Jaunavas Marijas glezna".
Indrica kirikus asuva Tartu ikooni koopia detailid ja asend, milles Maarjat ja Kristus-last on kujutatud, asetavad selle p├╝hapildi ├╝hte „perekonda" Roomas Santa Maria Maggiore basiilikas asuva Jumalaema ikooniga, mis on tuntud Salus Populi Romani (Rooma rahva kaitsja) nime all. Kristus on Maarja vasakul k├Ąel, Kristus ise hoiab vasakus k├Ąes evangeeliumi ja parem k├Ąsi on t┼Ĺstetud ┼Ĺnnistamiseks. Maarja pilk on suunatud vaatajale ja Kristuse pilk emale. Maarja vasak k├Ąsi toetab Kristuse p┼Ĺlve, parem k├Ąsi on asetatud vasakule k├Ąele ja vasak k├Ąsi hoiab veel kullaga tikitud valget r├Ątikut – see on mapa e. mappula – algselt konsuli, hiljem imperaatori s├╝mbol, mis viitab Taeva Kuninganna austusv├Ą├Ąrsele tiitlile. Salus Populi Romani tegeliku valmimisaja on erinevad kunstiajaloolased paigutanud ajavahemikku 5. kuni 13. sajandini, kuid tuntud legendi kohaselt maalis selle ikooni apostel Luukas Jeruusalemmas peale Kristuse ristisurma.

T├Ąnavuse Maarjamaa 800 teema-aasta raames on 17. sajandi alguses Tartust lahkunud ikoon s├╝mboolselt Eestisse tagasi j┼Ĺudnud v┼Ĺi ┼Ĺigupoolest uuesti s├╝ndinud. R├╝hm Eesti katoliiklasi v┼Ĺttis k├Ątte ja asus tegutsema, et Tartus saaks taas olema kunagi nii v├Ąga austatud ja hoitud Neitsi Maarja p├╝hapilt. Peale mitut k├╝lask├Ąiku Indricasse, p├Ąrast paljusid palveid, m┼Ĺtisklusi ja n┼Ĺupidamisi otsustati tellida uus ikoon, mis ei oleks niiv┼Ĺrd Indricas asuva t├Ąpne koopia, vaid l├Ąhtuks pigem Roomas Santa Maria Maggiores asuvast algsest Salus Populi Romani kujutisest. Indrica ikooni eeskujul on ta meil kaetud h┼Ĺbetatud riisaga ja kroonitud h┼Ĺbetatud krooniga. Krooni kaunistav tammelehe motiiv viitab Jumalaemale kui Maarjamaa Kuningannale.

Uue p├╝hapildi maalis Sirje S├Ą├Ąr, metallit├Â├Âd teostas V├Ąino Niitv├Ągi ja ikooni puitaluse valmistas Riho Keskpaik. Kogu protsess alates Indrica Maarja p├╝hapildi pildistamisest sai alguse poolteist aastat tagasi Maarja Gildi eestvedamisel ja j┼Ĺudis l┼Ĺpule t├Ąnavu jaanuaris. Lisaks t├Â├ teostajatele ja k┼Ĺigile, kes ikooni valmimisele kaasa aitasid, tahab Maarja Gild eriliselt t├Ąnada Riias elavat Hannes Korjust, kes Indricas asuva Tartu ikooni koopia loo meieni t┼Ĺi ja Indrica kogudusepreestrit Gennadijs Alferovsit, kes meie ettev┼Ĺtmist heatahtlikult toetas.

P├╝hapildi p├╝hitsemine toimus 31. mail 2015 Tartu katoliku kirikus. Missa j├Ąrel oli kirikus ikooni esitlus ja kontsert. Seej├Ąrel liiguti protsessioonis Tartu Katoliku Hariduskeskuse Agathe majja, kuhu ikoon paigaldati. Kohal viibisid piiskop msgr Philippe Jourdan, isa Miguel ja isa Victor, Tunne ja Mari-Ann Kelam.

Maarja Gild

Msgr. Piiskop Philippe Jourdan, CTM OAM R├╝├╝tliristi kavaler, teda ├╝mbritsevate CTM OAM r├╝├╝tlite ja preestritega.


© Conventus Terra Mariana