Conventus Terra Mariana > Religioon > TEOKRAATLIK SOTSIALISM

TEOKRAATLIK SOTSIALISM




MG CTM Ioan Arendia Elita von Wolsky kontemplatsiooni Ave Concordia Universi lugejad, erinevate traditsiooniliste religioonide esindajad nii Euroopas, Aasias, kui 
mujal, on avaldanud arvamust, et Concordia I vundamendile vőiks ehitada ühiste jőududega ühe teokraatliku sotsialismi ideoloogiale rajatud poliitikaülese ja religioonide vahelise föderatsiooni.

Teie arvamus on Concordia I edasiste arengute kujundamisel ülimalt vajalik, usume, et ka Teile.

Teokraatliku Sotsialismi rubriigi toimetaja, teoloog; religiooni antropoloog Jako Kull Evart






100 aastat üksindust ...


Pro Byzantion


Altaria Mariana Ordeni rüütliristi kavaler Jako Kull
Ehitusökonomist (TTÜ)
On tőusnud teoloogia ja religiooniantropoloogia magistriks (TÜ)
On raudne mees nii teaduses kui triatlonis
Lisatud kirjatükk jäägu stiilinäitena kinnitama öeldut
Toimetuse nimel I+M  AEvW

Ajalooliselt on teada, et pea kolm esimest sajandit sai „uus tee“, kristlus, suurema vői väiksema tagakiusu osaliseks. 4. sajandi alguses ent, Milano ediktiga 313.a., sai kristlus Rooma impeeriumis lubatud usundiks: edikt andis kristlastele vabaduse teiste kultuste seas oma kultust viljeleda. Märksőnad olid sallivus, tolerants – ehk kőik kultused on Roomas vőrdsed. Sajandi lőpus, aastal 380, andis aga keiser Theodosius Suur välja edikti, mille ühes peatükis nii selgitas kui pőhjendas riigireligiooni vajalikkust – kristlus sai valitsevaks riigiusuks.

Selline kristlik riigiusk kestis Rooma impeeriumi nii lääne- kui idaosas ühiselt kuni aastani 476 – ajani, mil impeeriumi lääneosa germaanlaste sissetungi tőttu lőplikult kokku varises; ühtlasi peetakse seda hetke ka varajase keskaja alguseks. Teisiti väljendudes: kristlik riigiusk kestis lääne-kristluses aastatel 380-476, ida-kristluses aga kestab praktiliselt tänini.

Niisiis, 5. sajandi lőpus, äkitselt, igavene ehk Lääne-Rooma  polnud enam igavene, ei valitsenud enam. Hakati looma roomluse müüti  – et lasta igavesel linnal edasi kesta. See 5. sajandi roomlus nö kattis kogu tolleaja läänt, nii kristlasi kui mittekristlasi; paavstist sai ainuke juht kőigi – ka ebajumalakummardajate, muude jumalate kummardajate, ateistide – jaoks. Lääne kirik ehk Rooma patriarhaat vőttis vastutuse inimese kőigi elu tahkude üle roomluse näol. Seega sündis midagi uut, mis mőjutas kiriku elu, kutsus esile ilmalikustumise, kirikust vőőrandumise - alguse sai kiriklik kultruralism, kus ei kehti pőhimőte: „Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!“.  

Kas 21. sajand peaks kristlaskonna sellest ängistusest välja tooma? Igaüks vastaku sellele küsimusele lootusrikkalt ja oma südametunnistust mööda ise …

Usus ja ustavuses

Jako Kull

Jako Kull Evart Ortodoksi Kiriku teenistuses




Aeg sünnitab ruumi
ja ruum surmab aja.

Rutakat aelevat buumi
mis ületab seatud raja

on`s meil seda vaja...

Ajatut ruumi ja igavikulist aega!!!!

Jaakobus


Majandusanalüütiku Hardo Pajula sőnutsi on sotsiaalse vastutustundlikkuse mőiste üles kerkinud täitmaks seda auku mis tekkis, kui kristlus läänemaailma jaoks ühendava lülina oma tähtsuse minetas.

„Sotsiaalne vastutustundlikkus on globaalse religiooni aseaine,“ lausus Pajula Rimi IV jaekaubanduse konverentsil “Vastutustundlik ettevőtlus – kellele ja milleks?“.

Pajula märkis, et sotsiaalne vastutustundlikkus asendab globaalset religiooni väga ebatäiuslikult.


Seega, hoia kinni Ühest ja Pühast.
Ja ära väiksemaid, tähtsusetuina tunduvaid, unusta. 

Teoloog.Religiooniantropoloogia magister.Reservohvitser.

 Protect de Arendia 2013.a.D. Roma

© Conventus Terra Mariana