Conventus Terra Mariana > Religioon > TEOKRAATLIK SOTSIALISM

TEOKRAATLIK SOTSIALISM




MG CTM Ioan Arendia Elita von Wolsky kontemplatsiooni Ave Concordia Universi lugejad, erinevate traditsiooniliste religioonide esindajad nii Euroopas, Aasias, kui 
mujal, on avaldanud arvamust, et Concordia I vundamendile v┼Ĺiks ehitada ├╝histe j┼Ĺududega ├╝he teokraatliku sotsialismi ideoloogiale rajatud poliitika├╝lese ja religioonide vahelise f├Âderatsiooni.

Teie arvamus on Concordia I edasiste arengute kujundamisel ├╝limalt vajalik, usume, et ka Teile.

Teokraatliku Sotsialismi rubriigi toimetaja, teoloog; religiooni antropoloog Jako Kull Evart






100 aastat ├╝ksindust ...


Pro Byzantion


Altaria Mariana Ordeni r├╝├╝tliristi kavaler Jako Kull
Ehitus├Âkonomist (TT├ť)
On t┼Ĺusnud teoloogia ja religiooniantropoloogia magistriks (T├ť)
On raudne mees nii teaduses kui triatlonis
Lisatud kirjat├╝kk j├Ą├Ągu stiilin├Ąitena kinnitama ├Âeldut
Toimetuse nimel I+M  AEvW

Ajalooliselt on teada, et pea kolm esimest sajandit sai „uus tee“, kristlus, suurema v┼Ĺi v├Ąiksema tagakiusu osaliseks. 4. sajandi alguses ent, Milano ediktiga 313.a., sai kristlus Rooma impeeriumis lubatud usundiks: edikt andis kristlastele vabaduse teiste kultuste seas oma kultust viljeleda. M├Ąrks┼Ĺnad olid sallivus, tolerants – ehk k┼Ĺik kultused on Roomas v┼Ĺrdsed. Sajandi l┼Ĺpus, aastal 380, andis aga keiser Theodosius Suur v├Ąlja edikti, mille ├╝hes peat├╝kis nii selgitas kui p┼Ĺhjendas riigireligiooni vajalikkust – kristlus sai valitsevaks riigiusuks.

Selline kristlik riigiusk kestis Rooma impeeriumi nii l├Ą├Ąne- kui idaosas ├╝hiselt kuni aastani 476 – ajani, mil impeeriumi l├Ą├Ąneosa germaanlaste sissetungi t┼Ĺttu l┼Ĺplikult kokku varises; ├╝htlasi peetakse seda hetke ka varajase keskaja alguseks. Teisiti v├Ąljendudes: kristlik riigiusk kestis l├Ą├Ąne-kristluses aastatel 380-476, ida-kristluses aga kestab praktiliselt t├Ąnini.

Niisiis, 5. sajandi l┼Ĺpus, ├Ąkitselt, igavene ehk L├Ą├Ąne-Rooma  polnud enam igavene, ei valitsenud enam. Hakati looma roomluse m├╝├╝ti  – et lasta igavesel linnal edasi kesta. See 5. sajandi roomlus n├ kattis kogu tolleaja l├Ą├Ąnt, nii kristlasi kui mittekristlasi; paavstist sai ainuke juht k┼Ĺigi – ka ebajumalakummardajate, muude jumalate kummardajate, ateistide – jaoks. L├Ą├Ąne kirik ehk Rooma patriarhaat v┼Ĺttis vastutuse inimese k┼Ĺigi elu tahkude ├╝le roomluse n├Ąol. Seega s├╝ndis midagi uut, mis m┼Ĺjutas kiriku elu, kutsus esile ilmalikustumise, kirikust v┼Ĺ┼Ĺrandumise - alguse sai kiriklik kultruralism, kus ei kehti p┼Ĺhim┼Ĺte: „Andke n├╝├╝d keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!“.  

Kas 21. sajand peaks kristlaskonna sellest ├Ąngistusest v├Ąlja tooma? Iga├╝ks vastaku sellele k├╝simusele lootusrikkalt ja oma s├╝dametunnistust m├Â├Âda ise …

Usus ja ustavuses

Jako Kull

Jako Kull Evart Ortodoksi Kiriku teenistuses




Aeg s├╝nnitab ruumi
ja ruum surmab aja.

Rutakat aelevat buumi
mis ├╝letab seatud raja

on`s meil seda vaja...

Ajatut ruumi ja igavikulist aega!!!!

Jaakobus


Majandusanal├╝├╝tiku Hardo Pajula s┼Ĺnutsi on sotsiaalse vastutustundlikkuse m┼Ĺiste ├╝les kerkinud t├Ąitmaks seda auku mis tekkis, kui kristlus l├Ą├Ąnemaailma jaoks ├╝hendava l├╝lina oma t├Ąhtsuse minetas.

„Sotsiaalne vastutustundlikkus on globaalse religiooni aseaine,“ lausus Pajula Rimi IV jaekaubanduse konverentsil “Vastutustundlik ettev┼Ĺtlus – kellele ja milleks?“.

Pajula m├Ąrkis, et sotsiaalne vastutustundlikkus asendab globaalset religiooni v├Ąga ebat├Ąiuslikult.


Seega, hoia kinni ├ťhest ja P├╝hast.
Ja ├Ąra v├Ąiksemaid, t├Ąhtsusetuina tunduvaid, unusta. 

Teoloog.Religiooniantropoloogia magister.Reservohvitser.

 Protect de Arendia 2013.a.D. Roma

© Conventus Terra Mariana