Conventus Terra Mariana > Religioon > Rooma igavene suurus (2010)

Rooma igavene suurus (2010)


Toomas Kuter
Kirjanik, laulja, ajakirjanik ja professor

Rooma, mis rajatud Tiberi j┼Ĺe kalda seitsmele k├╝nkale vendade Romuluse ja Remose poolt, kes kogusid oma ├╝rgse energia emahundi piimast, kannab ┼Ĺigusega nimetust Igavene Linn.

├ťks maailma keskpunkte p├╝hendati s┼Ĺjajumal Marsile ning seda, et Mars nende ettev┼Ĺtmisi ja elu juhib, pole roomlased t├Ąnaseni unustanud. See on vanimaid ja kaunemaid linnu maailmas – keskus, millest on algl├Ątte ammutanud pea k┼Ĺik, mida me Euroopa kultuuriks nimetame.

Rooma ja roomlaste ainulaadsus pole aastatuhandetega v├Ąhenenud. Igavese linna vabad kodanikud olid uhked ja v├Ą├Ąrikad impeeriumi aegadel ja on seda praegu. Rooma impeeriumi suurust ja v├Ągevust on tulvil kogu antiikne linn, seda on tunda Forum Romanumi iidsete varemete keskel, Kodumaa Altari k┼Ĺrval, Veneetsia v├Ąljakul, Hispaania treppide juures, Octavianuse teatri l├Ąheduses ja loomulikult Argentiina platsil, kus paikneb ├╝ks impeeriumiaegse Rooma p├╝hapaikadest – plats, millel reeturlikult tapeti keiser Caius Julius Caesar, Rooma hiilguse ja v┼Ĺimu ├╝ks legendaarsemaid esindajaid.
Foorumi antiiksete varemete vahel elustuvad elatud elud – intriigid ja salasepitsused aegadest, mil vahel juhtus ka seda, et r├Ą├Ągiti ├╝ht, tehti teist ja m┼Ĺeldi kolmandat. Ent see ei v├Ąhendanud kuninglikku v├Ą├Ąrikust, mis roomlastega alati kaasnes.
Borghese villa treppidel l├Â├Âvad silme ette pildid seal toimunud pidudest ja ┼Ĺhtudest, mille kirjeldamiseks ei piisa s┼Ĺnadest.

Roomlased on impeeriumirahvas ja kuigi selle iidse linna elanike arv kunagi miljonitelt kahek├╝mne tuhandeni langes ja siis taas miljoniteni t┼Ĺusis, pole miskit muutunud. Roomat ei saa v┼Ĺrrelda millegiga selle p├Ąikese all.

Seal k┼Ĺrgub verele rajatud Colosseum, kus tuhanded mehed vabadele roomlastele meelelahutust pakkudes surma l├Ąksid. Iga meeter sellest maast on kaetud verega, mis on Colosseumi ├╝mbruse viljakaks muutnud. Iidsed roomlased teadsid vere j┼Ĺudu, nii nagu kogu hilisem kultuur vereliinide l├Ąbi edasi arenes. Ometi puudub Colosseumis s├╝ngus, pigem on see v├Ą├Ąrika impeeriumi suurus, mis l├Ąbi ajatunneli teada annab, kui paljud surmaminejad imperaatorit tervitanud on.

Maaliline ├╝mbrus ja antiigi tabamatu h┼Ĺng meelitab Colosseumi l├Ąhedale turistide horde, keda on k┼Ĺikjal Rooma keskuses, kuid kes ometi ei muutu tooniandvaks, otsekui kadudes roomlaste eneste igavikulise v├Ą├Ąrikuse varju. Sa peaaegu ei m├Ąrkagi turiste, sest Rooma ise varjutab nad t├Ąielikult.

See on p├╝ha linn, s┼Ĺltumata ajastutest ja seal valitsenud kultuuridest. See on katoliikliku maailma keskpunkt ja kristlik Rooma ise on midagi hoopist erilist.

Rooma keskel paikneb Vatikani riik, mille P├╝ha Peetruse katedraalini viivad k┼Ĺik selle linna peamised teed, nii, nagu k┼Ĺik maailma teed omakorda Rooma viivad. See osa Roomast kumab seletamatus hiilguses ja valguses, mille kiirgus kandub edasi k┼Ĺikidesse selle maailma punktidesse. Miljonid inimesed k├Ąivad sealt l├Ąbi, ammutades j┼Ĺudu ning vaimuvalgust, mis l├Ąbi Looja kustumatu armastuse nende s├╝dameteni j┼Ĺuab.

Nii ongi juhtunud, et antiikse impeeriumi iidsest keskusest on saanud maailma religioosne ja filosoofiline keskus. Kunagi Marsile p├╝hendatud linn on endiselt impeeriumi teenistuses, ainult impeerium ise on edasi arenenud ja t├Ąiustunud. Vatikani valgus troonib Igavese Linna kohal, olles k├╝ll eraldi, kuid ometi selle linna osa.
Rooma on t├Ąidetud v├Ąikeste kirikute, katedraalide ja kloostritega, kuhu usu, lootuse ja armastuse j├╝ngrid ning t┼Ĺeotsijad tulevad maailma erinevatest paikadest. Siin kohtuvad nad palmipuude all, siin leiavad nad aega m┼Ĺtisklusteks, siin tungib nende hinge rahu ning siin saab m┼Ĺnestki m├Ąssumeelsest katoliikliku suuruse parimaid esindajaid. Siin nad muutuvad ning arenevad, siin avalduvad neile erinevate t┼Ĺekspidamiste erinevad tahud, siin muutub nende usuline leigus kustumatuks leegiks, mis hiljem heleda tulena edasi p┼Ĺleb ja karmi p┼Ĺhjamaad valgustab. See on igavese Rooma valgus, mis l├Ąbi aastatuhandete j┼Ĺuliselt Euroopa kohal loidab.

Nendes v├Ąikestes kloostrites, mida Rooma enese s├╝gavuses peidab, s├╝nnivad v├Ąikesed imed, mis hiljem, j┼Ĺudu juurde ammutades suurteks imedeks paisuvad. Ent kuna nad on alguse saanud Igavese Linna viljakast pinnasest, on nende areng j┼Ĺuline ning toime tugev.

Kapitooliumi l├Ąhedal k┼Ĺrgub tagasihoidlikult v├Ąike basiilika, mille v├Ą├Ąrikas ├╝llus paneb vabisema iga v├Ąhegi tundlikuma hinge, kes sellessse siseneb. Selles basiilikas avaldub p├╝haduse kiirgus imelisemalt kui mujal. ├ťhel hetkel r├Ą├Ągivad sinuga p├╝hakud altaril ning maise maailma tuhmunud v├Ąrvid asenduvad taevase maailma v├Ąrvide kirkusega. Sinu hinge tungib ┼Ĺndsus, sinu s├╝da sulab ning sa tunned ├╝hendust Suure Looja enesega, millest sa veel t├Ąpselt aru ei saa, kuid mis sinusse on alatiseks, kogu sinu edasiseks eluks, j├Ąlje j├Ątnud. Igaveses Linnas v┼Ĺid sa tunda p├╝ha vaimu puudutust, mis muudab kogu sinu olemist, sest alates sellest hetkest pole sa enam kunagi endine. Valgus, mis sinusse tunginud on, muudab valguseks sinu edasise mineku ning sa oled maailmas vahendaja igavese valguse ja meie elu argisuse vahel. See on suur vastutus, usaldus ja privileeg, mis on sulle osaks saanud Igaveses Linnas.

T┼Ĺe r├Ą├Ąkimise altar, kus miskit varjule ei j├Ą├Ą, meelitab kohale k┼Ĺiki, kes midagi teada ihkavad, roosidega purskkaev Villa Borghese pargis aga paneb ootus├Ąrevuses tuksuma m┼Ĺnegi iidse vaimu inimliku s├╝dame, kes sinna oma roosi visanud on ja kes p├Ąrast ┼Ĺnnestunud viset igal ┼Ĺhtul ja hommikul ┼Ĺnne ootab, lootes salamisi, et see ┼Ĺnn on seotud Rooma sumedate ┼Ĺhtutega, jalutusk├Ąikudega tuhandeaastaste puude all ning vihmase ├Â├Âga, millest keha nutab ja k├╝lmetab, kuid mis hinge h┼Ĺiskama paneb ja suurele tundele ├Ąratab.

Rooma on armunute linn, kelle tunnete k├╝llus saab j┼Ĺudu impeeriumi vaimust ja katoliiklikust suurusest, muutes t┼Ĺelised tunded kirgasteks ja aegumatuteks.
Maailmalinnas asuvad paljude ordude keskused. Siit saavad alguse sajad teed, mis on Looja radadele juhtinud miljoneid, tuues nad igavese valguse juurde. Siinsete m├╝├╝ride taga hoiavad omi saladusi jesuiidid, siin l├╝├╝akse r├╝├╝tliks Malta ordu v├Ą├Ąrikaid mehi, siin kannavad loomise valu hinges ja kehas Opus Dei kangelased. See on Rooma, mille pinnas nende jumalikku valguse aadet veelgi suurendab, muutes nad s├Ąrava kristalli taoliseks, mis s├Ądelema l├╝├╝es iial ei kustu, vaid ├╝ha uusi ja uusi valgusniite loob.
See on igavene areng Jumala ├╝listuseks ja kiituseks, see on Igavene tee, mille suund on ├╝ks, see on Igavene Linn, kust k┼Ĺik kunagi alguse on saanud.

Rooma sumedad ja soojad ├Â├Âd ning roomlaste v├Ą├Ąrikad naeratused, milles on pisut muiet, sest nad teavad, kellega on tegu ning teavad, et k┼Ĺik mitte-roomlased nii v┼Ĺi teisiti barbariteks j├Ą├Ąvad. Kuid nad on suuremeelsed, lubades k┼Ĺigil lahkelt osa saada vaimurikkusest, millest on tulvil Rooma iga t├Ąnavakivi, iga m├╝├╝ritellis ja iga v├Ąljak.
See kordumatu ilu muutub aastatega tugevamaks, kusjuures ilu hoiab ennast ise ja inimesel pole vaja selle s├Ąilitamiseks midagi teha. See on v├Ą├Ąrikas ja eluline, m┼Ĺtlemapanev ja rikastav, aukartust├Ąratav ja lugupidamist tekitav.

Emahunt valvab siiani nende inimlaste loomingut, kes tema piimast j┼Ĺudu saades Igavesele Linnale aluse panid. Ta on pisut eemal, kuid see-eest alati olemas, otsekui n├Ąhtamatu osake k┼Ĺigest, mis Roomaga seotud.

Siit l├Ąbi k├Ąinud miljonid palver├Ąndurid on j┼Ĺudu ammutanud P├╝ha Tooli kasinusest, siin troonivad k┼Ĺrvuti iidse impeeriumi templid ja katoliiklikud p├╝hakojad, siin on ┼Ĺigeusklikud kirikud ja sabatit t├Ąhistavad s├╝nagoogid. K┼Ĺik nad mahuvad rahus ja ├╝ksmeeles Igavesse Linna, olles ┼Ĺnnelikud ja uhked selle ├╝le, et saavad elada maailma v┼Ĺimsaima impeeriumi aladel.

Tiberi veed annavad j┼Ĺudu, tuhandeaastased plaatanipuud varju ja iidsed kivim├╝├╝rid jahutavad l┼Ĺunap├Ąikese kiirgust.

See on Rooma, mis paneb tuksuma iga s├╝dame. See on Rooma, kus kohtad oma elu uut armastust. See on Rooma, kus p├╝ha vaimu puudutus su minekule ┼Ĺnnistuse annab.
See on Rooma – IGAVENE LINN.


© Conventus Terra Mariana