Conventus Terra Mariana > Religioon > Paavst Johannes Paulus II mőtted (2007)

Paavst Johannes Paulus II mőtted (2007)


Johannes Paulus II oli paavst 1978-2005.
Foto: www.katoliku.ee

Paavst Johannes Paulus II mőtted kokkuvőtvate lausete kujul on tsiteeritud raamatust "Üle lootuse läve: Vittorio Messori intervjuu paavst Johannes Paulus II-ga" (Tallinn 2001, Eesti Ekspressi Kirjastus).

Kas paavst on tunnistus vanast müüdist vői elavast Jumalast?

Ärge kartke tőde iseenda kohta.
Kristus ei hüljanud Peetrust, kui too kartis.
Tänu Pühale Vaimule vőis Kristus Peetrust ja teisi apostleid usaldada.
Kirik tunnistab tőde ristilöödud Jumalast, mida paljudel on raske omaks vőtta.
Kristus on kohal kogu oma Kirikus: paavstis, piiskoppides ja kőikides kristlastes

Palvetada: kuidas ja miks?

Palve on dialoog, milles Jumal räägib inimese kaudu kőige looduga
Palve kaudu antakse koos kőige looduga au Jumalale.

Mis on "Kristuse asemiku" palve sisu?

Paavst palvetab headuse vőidu eest maailmas.
Paavst palvetab kőikide kirikute eest kogu maailmas.
Kirik palvetab surnute eest.

Kas Jumal on tőesti olemas?

Tuleb eristada elavat Jumalat ja inimese mőttetöö vilja.
Vastuolud inimese enda sees ajendavad küsima, kas Jumal on olemas.
Küsimus Jumalast on küsimus kogu inimmőtlemise mőtte kohta.

Kas on tőendeid Jumala olemasolu kohta?

Kahtlev mőtteviis on taandumas.
Inimtunnetus ei toetu ainult välistele meeltele.
Sümbolite keele uurimine vőimaldad mőista inimtunnetust kogu terviklikkuses.
"Sina" ja "mina" seose mőistmine vőimaldab tunnetada osadust Jumalaga.

Kui Jumal on olemas, miks ta ennast peidab?

Inimese tunnetus ei saagi ületada vahemaad Looja ja loodu vahel.
Nähtamatu Jumala eneseilmutus nähtava inimese, Kristusena, on kőige selgem märk.
Kristuse ilmutus vőib tunduda liig: nii suure lähedusega on mőnikord raske leppida.

Kas saab tősiselt väita, et Jeesus on Jumal?

Kristus on kordumatu: tőeline Jumal ja tőeline inimene ühtaaegu.
Kristuse kannatuses ja ülestőusmises teostub Jumala headus oma loodu vastu.
Kristus on algusest saadik olnud usu ja Kiriku elu keskmes.
Usutunnistuse sőnad avavad tőe Kristuse kohta.
Usutunnistus pőhineb apostlite tunnistusel sellest, et Kristus on Jumala nähtav ilmutus.

Kas Kristuse ohverdus on inimeste lunastamiseks vajalik?

Küsimus lunastuse mőttekusest tuleneb Jumala vőrdsustamisest puhta mőistusega.
Ratsionalism asendas maailmas tegutseva Jumala maailmast kőrgemal asuva Jumalaga.

Miks inimkond vajab päästmist?

Valgustuslik ratsionalism on vastuolus lunastuse mőistega.
Maailm ei ole suuteline tagama inimesele őnne, ta vajab päästmist ja lunastamist.
Patu olemasolu tunnistamine ei ole hukkamőistmine, vaid pääsemise esimene samm.
Lunastuslugu on Jumala sekkumise lugu inimeste ajalukku ja iga inimese ellu.

Kui Jumal on armastus, miks on maailmas siis nii palju kurjust?

Jumal on andnud inimesele vabaduse enda üle kohut mőista.
Jumal tahab "ennast őigustada" ja vőtta osa inimese saatusest.

Miks Jumal kurjust ja kannatust ära ei kaota?

Jumal peab kinni oma lubadusest kinkida inimesele vaba tahe teda hukka mőista.
Inimese kohtuotsus Jumala üle ei ole tőega kooskőlas.
Jumal on alati kannatajate poolel: ta vőttis kannatuse vabatahtlikult enda kanda.
Jumal päästab inimese oma kannatuse ja ülestőusmise kaudu, see on ainus tőeline pääsetee.

Kas kőik saavad päästetud?

Päästa tähendab vabastada kurjast: muuta surm igaveseks eluks.
Pääsemine on kohtumine täiusliku headusega.
Igavene hukkamőist on Jumala eemaletőukamine inimese poolt, lőplik Jumalata olek.
Pääsemine väljendub kannatuses ja ülestőusmises ning peegeldub sakramentides.

Miks on nii palju religioone?

Kőik erinevad religioonid otsivad vastuseid samadele küsimustele.
Aasias jäävad mittekristlikud religioonid tugevaks ajaloo tőttu.
Teistest religioonidest tuleb üles leida ja austada "Jumala Sőna seemneid".
Hea ja kurja käsitlus on esivanemaid austavates religioonides kristlusele lähedased.

Kas budism on alternatiiv kristlusele?

Budism tähendab "pääsemine", vabanemist halvast maailmast, mitte kohtumist Jumalaga.
Kristlike müstikute järgi ei ole vabanemine eesmärk, vaid vahend Jumala juurde jőudmiseks.
Kristlastele on maailm Jumala looming, mille Kristus lunastas, mitte ainult kannatuste allikas.

Mis vahe on muhameedlaste ainujumalal ja kristlaste Jumalal?

Islamis on Jumala endailmutus teisejärguline.
Paavsti visiidid islamimaadesse on arendanud dialoogi moslemitega.
Fundamentalistlikes riikides on kristlaste olukord sageli traagiline.

Kas juudi rahvas saab end leida Uues Lepingus?

Juutidega seovad kristlasi usu ühised juured.
Paavsti lähedus juutidega pőhineb isiklikel mälestustel: Wadowice sünagoog.
Krakovi peapiiskopina olid tulevasel paavstil tihedad sidemed juutidega.
Paavsti külaskäik Rooma sünagoogi süvendas veendumust usuvendlusest juutidega.
Inimesed ei tohiks takistada Püha Vaimu tööd Vana ja Uue Testamendi rahvaste ühendamisel.

Kas kristlus on välja suremas?

Statistika ei aita mőista inimeste sisemisi hoiakuid.
Evangeelium ei luba kergeid vőite, vaid kasvatab usulist kindlustunnet.
Evangeelium kutsub ennast ületama.

Kas uus evangeliseerimine on vőimalik?

Apostel Paulus oli esimene Euroopa evangeliseerija.
Evangeliseerumine on olnud mitmete kirikukogude pőhiteemaks.
Evangeliseerimise esimene laine oli IX sajandil Kesk-Euroopas ja slaavi rahvaste hulgas.
XV sajand ja Ameerika avastamine tőid kaasa teise laine.
XVI sajandil olid misjoni keskmses India ja Jaapan.
XIX sajand oli edukas Aafrikas, Aafrika vőib ise saada evangeliseerijaks tulevikus.
Evangeliseerimise vastane hoiak nőrgeneb pőlvkondade vahetusega.
1975. aastal algatatud "uus evangeliseerimine" ei ole ei sundvärbamine ega pluralism.
Tänapäeval on taaselustumas palverännakute ja kogunemiste traditsioon.

Kas tőesti annavad noored pőhjust lootuseks?

Sőjad ja pidev hädaoht kasvatasid eelmistes generatsioonides tőelise kangelaslikkuse.
Tänapäeva tarbimisühiskonna noorte idealism avaldub nende kriitilisuses.
Nooruse pőhijoonteks on otsingud, kuidas ennast kehtestada ja leida armastust.
Ka soov luua perekond on kutsumus.
Armastus ei ole őpitav, kuigi see on kőige tähtsam asi, mida inimene őpib.
Noortes peegeldub killuke rőőmust, mida Jumal vőis tunda inimest luues.
Mitte paavst ei juhi maailma noori, vaid nemad juhivad teda.

Kas Jumal aitas kaasa kommunismi langemisele?

Kristlus pole pelgalt mőtisklus, vaid religioon Jumala ja inimese tegutsemisest.
Jumal ei "vaiki", vaid kőneleb läbi inimajaloo ja seda häält tuleb osata kuulata.
Jumala Sőna tegutseb kőikide sakramentide kaudu.
Jumal mitte ei vaiki, vaid tema häält püütakse lämmatada.
Kommunismi langust kuulutati ette mitmel korral juba enne selle tekkimist.
Jumal tegutseb läbi armastuse: kommunism kui vaenulik süsteem hävis oma nőrkuses ise.

Kas väljaspool katoliku Kirikut ei ole pääsemist?

Pääsemine on vőimalik ainult läbi Kristuse ja Kirik on selle pääsemise abivahend.
Kirik ei ole ainult organisatsioon, ta on organism: Kristuse müstiline ihu.
Jumal rajas Kiriku kui päästmiseks vajaliku abinőu.
Kiriku liikmete pääsemise vőimalus tuleneb Kristuse armust, millele peab samaga vastama.
Katoliku kirik on pääsemise keskkonnaks nii oma liikmetele kui kőigile hea tahtega inimestele.

Kadunud ühtsuse otsingul

Kristus tahtis, et kőik oleksid üks: misjonitegevuses ilmneb vajadus kristlaste ühtsuse järele.
Meid liidab rohkem, kui meid lahutab.
Őigeusu kirikud on küll evangeeliumi tőlgendustes katoliku Kirikule lähedasemad, aga ajaloolised takistused on suuremad kui protestantide puhul.
Ühtsuse loomine on lihtsalt juba olemasoleva ühtsuse avastamine.
Meie ajastu suured kannatused on kristlasi lähendanud juutidega ja üksteisega.

Miks kristlaste vahel ei ole ühtsust?

Erimeelsused vőivad aidata leida uusi rikkusi Kristuse őpetuses ja ohvris.

Viimane kirikukogu - kas Kiriku lőpu algus?

Vatikani II kirikukogu oli katse kustutada Kiriku vőlg Püha Vaimu ees.
Kontsiil vőimaldas paavstil kuulata teisi ja mőelda ka ise loominguliselt.

Mis on viimase kirikukogu ajalooline roll?

Vatikani II kirikukogu peeti avatud dialoogi, mitte enesekaitse stiilis.
Uus katekismus, mis valmis kirikukogu vaimus, vőitis suure üleilmse populaarsuse.

Allakäik vői uuenemine

Kiriku liikmete arv Lääne-Euroopas küll väheneb, kuid mujal maailmas kasvab uue jőuga.
Uus suund on peamiselt üksikisiku uuenemine, mitte niivőrd sotsiaalse őigluse taotlemine.
Kiriku piirid ulatuvad üle rahvuspiiride - ohtu uuteks jagunemisteks ei ole.

Kas Kirik on moraalse elu arengust maha jäänud?

Läänemaist kultuuri ohustab moraalne relativism, mis väldib tőelisi vastuolusid.
Ei tohiks otsida odavat populaarsust, kui őige őpetus on ebapopulaarne ja tőde on raske kanda.
Usk kirikusse on meiel kingitud, aga ka ülesandeks antud.
Kommunistlike rezhiimide langemine tői inimesed Kirikule ja religioonile lähemale erinevalt.
Kaasaja Kiriku jőud väljendub eelkőige märter-pühakutes.

Kas "igavene elu" ja "igavene hukatus" on olemas?

Igavikulisuse ja kaduvuse teemasid on varem käsitletud üksisiku vastutuse tasandil.
Aegade lőpp on juba alanud ning Kirik on tööriist, mille abil toimub inimeste ja maailma taastamine Kristuses."
Maiste hüvede nautimise mentaliteet ja maapealsed pőrgupiinad on praegusaja inimese "kőige viimaste asjade" suhtes tundetuks muutnud.
Jumal on nii lőputu armastus kui ka viimane őiglane kohtumőistja.
Kes pälvib igavese karistuse (pőrgu), jääb Jumala ja iga inimese vaheliseks saladuseks.
Kohtumőistja on Armastus - enne Armastuse palge ette astumist on vaja puhastuda.

Miks kasu on uskumisest?

Usku tuleb vaadata inimese väärikuse ja vabaduse taustal.
Südametunnistuses on inimene üksi Jumalaga.
Usu peamine kasu on selles, et usu läbi teeb inimene teoks oma loomuses peituva headuse.
Evangeelium teeb oma tööd kőigi ausate inimeste sees, kes otsivad tőde ja on valmis selle omaks vőtma.
Jumal ootab inimestelt nende päästmiseks koostööd.

Mis on inimőiguste alus?

Lunastaja kinnitab inimese őigusi selleks, et taastada tema loomise väärikus Jumala näo järgi.
Vaidlus marksismiga kandus loodusteadusest üle inimese käsitlusse.
Armastus on inimeseks olemise ainus sobiv mőőde.
Armastus tähendab, et inimene "kingib" ennast teistele.

Miks on Kirik järeleandmatu abordi suhtes?

Naiste "vaba otsustamise" kaitsmine ei kaitse naisi, vaid vőtab kaitsetutelt nende őigused.
Naine on tihti meheliku egoismi ohver: kaista tuleb naisi ja emadust.
Lahenduseks ei ole rahvaarvu kontrollitav kasv, vaid vastutustundeline isadus ja emadus.
Viiendat käsku vőib sőnastada ka: "Ära tapa mind!"

Kas Maarja kultus viib meid Kristusest kaugemale?

Jumalaema austus on tegelikult Kristuse-keskne.
Paavsti armastus Maarja vastu on alguse saanud lapseea sündmusest.

[Vahemärkus. Maarja mainimine Pühakirjas. (puudub raamatus)

"Ja ma tőstan vihavaenu sinu (st mao) ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad." (1 Mo 3:15)
"Őnnistatud oled sina naiste seas ja őnnistatud on sinu ihu vili!" (Lk 1:42)
"Miks saab mulle osaks, et mu Issanda (s.t. Jumala) ema tuleb minu juurde." (Lk 1:43)
Ja Maarja ütles: "...sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind őndsaks kőik sugupőlved"(Lk 1:46,48)
"Suur tunnustäht sai nähtavaks taevas: naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas." (Ilm 12:1)
Ja lohe vihastas naise peale ja läks sődima nendega, kes olid jäänud üle naise soost, kes hoiavad tallel Jumala käske ning kellel on Jeesuse tunnistus. (Ilm 12:17)]

Mis on naise roll ühiskondlikus elus?

Kaasaegse feminismi pőhjus on tőelise austuse puudumine naise vastu.

Ärge kartke!

Maarja oli kindel oma usus ja ei kartnud.
Ka atendaadis paavstile oli sőnum "Ärge kartke!"
Ei tohi karta evangeeliumis esitatud moraalseid nőudmisi - need ei ületa inimese vőimalusi.

Astudes üle lootuse läve.

Jumalakartus ei ole orjalik hirm, vaid pojalik kuulekus.
Isanda-orja suhe tuleb maailma läbi patu.
Jumalakartus aitab orjalikest hirmudest üle saada.


© Conventus Terra Mariana