Conventus Terra Mariana > Religioon > Muljeid kaputsiinide misjonist Eestis 1930. aastatel

Muljeid kaputsiinide misjonist Eestis 1930. aastatel


Ajalookonverents: Tartu katoliku kirik 120. aasta suvel.
Tartu Katoliku Hariduskeskuses, 10.11.2018

Dr Ingmar Kurg

LĂŒhidalt:

Jesuiitide ja kaputsiinide misjoniga seoses 1930. aastate Eestis on oluline meeles pidada, milline misjoniparadigma oli tol ajal kehtiv. LÀÀne tsivilisatsioon ning kristlikud kirikud nende hulgas elasid tĂ€iel mÀÀral modernses ajastus. Seda ajastut iseloomustas ĂŒhiskonna huvigruppide vastandumine ja ideoloogiliste vĂ”itlusvaim, mis kristlikus misjonitöös vĂ€ljendus sageli kirikute konfessionaalse vastandamisena kuni selleni, et tĂ”endada ĂŒhe kiriku paremust teise ees. Erinevalt nĂŒĂŒdisaegsest misjoniparadigmast, mis toetub missio Dei ehk Jumala misjoni kontseptsioonile ning mis peab silmas misjoni eesmĂ€rgina Jumala riiki, mitte kirikut, oli modernismiaja misjoni sagedaseks kĂ€itumistavaks konversioonid ĂŒhest kristlikust kirikust teise kuni selleni, et vĂ”idi tunda uhkust edukalt lĂ€biviidud proselĂŒĂŒtluse ĂŒle. Missio Dei kontseptsioon seevastu mĂ”istab vajadust kuulutada evangeeliumi ĂŒheskoos kĂ”ikide kirikutega kogu rahvale.

1930. aastateks oli kirikute oikumeeniline koostöö ning ĂŒhtsuse otsimine ĂŒlemaailmses mastaabis juba andnud esimesi vilju, kuid Eestis oli oikumeeniliste ideede edendamine jÀÀnud tahaplaanile noore rahvusriigi ning rahvuskirikute organiseerimise faasis. EsmatĂ€htsana nĂ€is konfessioonikirikute reorganiseerimine sĂ”jajĂ€rgsete kahjustuste jĂ€rel. Kindlustati omaenese kiriku Ă”petust ja struktuure. Eestisse saadetud jesuiidid ja kaputsiinid astusid maale, kus 1934. aasta rahvaloenduse andmeteil oli ĂŒle 870 tuhande luterlase, ĂŒle 210 tuhande Ă”igeuskliku, ĂŒle 10 tuhande evangeelsete vabakoguduste liikme ning ca 2000 katoliiklast. Katoliiklasteks olid peamiselt poolakad ja leedukad, ka mĂ”ni sakslastest pere; katoliiklastest arvust pool elas Tallinnas, kuid elav kontakt kirikuga oli vaid vĂ€hestel. Sakramentidest jĂ€i suur osa katoliiklasi eemale, enamasti lubamatu vĂ”i kehtetu abielu tĂ”ttu.

Jesuiidid jĂ”udsid Eestisse aastal 1923 ja kaputsiinid aastal 1931, et pĂŒhenduda hajutatud katoliiklaste otsimisele, et neid nn rahvamisjoni vormis uuesti evangeliseerida ja taastada nende jaoks Ă”iguspĂ€rane kirikuosadus. Rahvamisjon e Volksmission on olnud jesuiitide ja kaputsiinide töömeetod alates nende ordude sĂŒnnist reformatsioonijĂ€rgsel ajal XVI sajandil. Rahvamisjoni vahetu eesmĂ€rk ei olnud ristimine ja uute koguduste rajamine, vaid kirikusisene tegevus: juba olemasolevate koguduseliikmete usuelu intensiivistamine. See tĂ€hendas otseses mĂ”ttes usklike tagasitoomist kiriku armulaua osadusse ning takistuste kĂ”rvaldamist sakramentide vastuvĂ”tmisel. Peamiseks meetodiks on kodukĂŒlastused, pihisakramendi vĂ”imaldamine, katoliiklaste lastele usuĂ”petuse andmine. Modernse aja rahvamisjon kujunes vĂ€lja XIX sajandi urbaniseerumise ja sekulariseerumise tingimustes.

Kaputsiinide misjonitegevust Eestis on otstarbekas nĂ€ha jesuiitide töö taustal. Seda mitmes mĂ”ttes. Esiteks, kaputsiinid jĂ€rgnesid 8 aastat hiljem jesuiitide alustatud rahvamisjoni töömaile; teiseks, kui jesuiitidel oli Eestisse tulles ambitsioonikas, paavstiga kooskĂ”lastatud strateegiline plaan valmistuda misjonitegevuseks Venemaal, siis kaputsiinid jĂ€id sellest eemale, kuid olid jĂ”udumööda jesuiitidele abiks ĂŒhes vĂ”i teises töölĂ”igus (nĂ€iteks trĂŒkimasina hankimisega ning kaastööga katoliiklike ajakirjadele).

Esimeste kaputsiinide ringreisid Eestis kordasid peaaegu ĂŒks-ĂŒhele jesuiitide varasemaid kĂ€ike. Kaks vĂ€ljavĂ”tet erinevatest aruannetest annavad aimu neist pĂŒhadest teekondadest:

Jesuiidipaater Felix Wiercinski aastast 1924: Alustasin Valgast, kus 30 000 elaniku hulgas leidsin 54 katoliiklast, peale lesestunud naiste ja meeste leidsin ainult kolm katoliiklikku perekonda, arvukalt segaabielusid. Valgast reisisin Petserisse. Leidsin kokku kakskĂŒmmend ĂŒks katoliiklast, kes peaaegu kĂ”ik segaabieludes elasid ning mĂ”ne pere lapsed olid saanud mittekatoliiklikku kasvatuse. PĂ€rnust leidsin 21 katoliiklast, kasutasin ĂŒhe protestandi kĂŒlalislahkust, kes andis meie kĂ€sutusse ilusa suure saali jumalateenistusteks. Tartus oli 140 katoliiklast. Pidasin iga pĂ€ev 4 jutlust poola, saksa ja vene keeles. Narvas oli 120 hinge, puht katoliku perekondi ainult kaks – poola ja saksa rahvusest. Viie pĂ€eva jooksul pidasin 28 jutlust poola, vene ja saksa keeles ning Ă”nnistasin 6 eeskirjadele mittevastavalt sĂ”lmitud abielu.

Kaputsiinipreester Taddeus Kraus kirjutas oma ringkĂ€igust 8 aastat hiljem: Olin ainuke kaputsiin,  niisiis  kutsus jesuiit isa Werling mind kĂŒlastama kohti, kus elasid katoliiklased. Suundusin kĂ”igepealt Valka, oma esimesse kogudusse. Valgast sĂ”itsin Petserisse; vene kooli saali seati sisse altar, kus ma pidasin pĂŒha missa jutlusega. SĂ”itsin Edela-Eestisse PĂ€rnu linna, mis asub mere ÀÀres. Seal oli ĂŒhe saksa perekonna kodus sisse seatud kabel, mis oli nii suur, et sinna mahtus ligi 70 inimest. PĂ€rnust sĂ”itsin Viljandisse, kus ĂŒhe Ă”petajanna kodus, kes oli pĂ€rit poola-saksa segaperekonnast, pidasin vaikse missa. PĂ€rast sĂ”itsin tagasi Tartusse. Kohe pĂ€rast Narva saabumist kĂŒlastasin koguduse juhatust ja peaaegu kĂ”iki katoliiklasi. Need olid enamuses poolakad, kes olid juba ammust ajast Narvas elanud ja töötasid sealsetes vabrikutes. Olid ka mĂ”ned saksa ĂŒmberasujate pered veel Peeter Suure vĂ”i Katariina aegadest ja kĂŒmmekond segaperet – eestlased, soomlased, leedukad, lĂ€tlased, poolakad ja venelased, kes rÀÀkisid kas eesti vĂ”i vene keelt.

Kaputsiinide 12 preestrit asusid teenima olemasolevates kogudustes, nĂ”nda et mĂ”ne aja jĂ€rel jaotati Eestimaa vaimulik teenindamine jesuiitide ja kaputsiinide vahel jĂ€rgmiselt: Tallinn, Rakvere ja PĂ€rnu jĂ€i jesuiitidele; Tartu, Narva, Petseri ja Valga olid kaputsiinide piirkonnad. Selline jaotus on omajagu loogiline: pealinn Tallinn ja haritlaste meelispaik PĂ€rnu oli sobilikum jesuiitidele, et edendada kirikupoliitikat, kirjastada ning kasvatada eestimaalastest preestreid; kaputsiinidele sobis paremini Eesti maapiirkond. Narvas tegutsesid jesuiidi- ja kaputsiinipreester ĂŒheskoos, eriti seoses idariitusega liturgiate pidamises, mis pidi olema ĂŒks etapp ortodokside ja katoliiklaste nn uniooniplaanist. Omamoodi kĂŒsitavaks osutus Tartus teenimine. Tartu katoliiklastest ning ka mittekatoliiklastest ĂŒliĂ”pilased ja haritlaskond igatsenuks intellektuaalsemat jutlust ja suhtlust ning seetĂ”ttu ehk jesuiite; ent kaputsiinid tegid, mida suutsid. Kaputsiinid, endilegi ĂŒllatusena, said Tartus hakkama lausa teatritĂŒkkidega.

Olgugi, et kaputsiinid evisid sedasama misjoniparadigmat, mida jesuiididki ja ĂŒldisemalt kĂ”ik tolle aja kristlikud misjonid, on nĂ€ha mentaliteetide erinevused. Jesuiitide mente et corde vaimsus suunas mĂ”tlema sellele, kuidas tuua Ă”igeusklikke katoliiklasteks (nn Commission Pro Russia plaani jĂ€rgi) vĂ”i kuidas paika panna protestante nende ekslikkuses, et selle taustal esitada katoliikluse ĂŒlimuslikkust teiste kirikute ees. Kaputsiinid, mitte vĂ€hem eesmĂ€rgipĂ€rased, oleks justkui sĂŒdameasjad asetanud mĂ”istusest ettepoole – corde et mente. Kaputsiin Taddeus Kraus mĂ€rkas detaile, mis soodustas mĂ”istmist ja eestlastega kontakti leidmist. Ta kirjutas aastal 1934 seoses preestrite saatmisega Eestisse: „Nimetusi ’misjon’ vĂ”i ’misjonĂ€r’ ei kasutatud Vatikani dokumentides ega vaimulikkonda puudutavates dokumentides, et mitte Ă€rritada protestantidest eestlasi, kes ei olnud ju ometi paganad. Samal pĂ”hjusel ei asutanud PĂŒha Isa Eestisse Apostlikku Prefektuuri nagu paganlikesse maadesse, vaid Apostliku Administratuuri.“ Sageli vĂ€ljendasid kaputsiinid oma tĂ€numeelt eestlaste abivalmiduse suhtes ning said kogeda sedasama, mis Ă”hkus neist endist: „Üldiselt suhtusid eestlased katoliiklastesse sĂ”bralikult ja paljud neist, eriti intelligentsi hulgast, tunnistasid avalikult, et katoliku usk on Jumalalt endalt ja kĂ”ige Ă”igem.“

Kaputsiinide töö lĂ”ppes ametlikult II maailmasĂ”ja eel ning nad kutsuti tagasi, ometi isa Taddeus Kraus jĂ€i Eestisse ka pĂ€rast sĂ”da, kuni aastal 1964 andis Tartu koguduse teenimise ĂŒle kaputsiinist isa Andreas Pawlovskisele.

© Conventus Terra Mariana