Conventus Terra Mariana > Religioon > Konverents „Konfliktist osaduseni“: teel ühtsuse poole

Konverents „Konfliktist osaduseni“: teel ühtsuse poole


Dr. Ingmar Kurg, PhD theol, Protector Oecumenicus CTM.

Reformatsiooni juubelit tähistavad aastal 2017 luterlased ja katoliiklased ühiselt. Niisugusele selgusele oli jőutud juba aastaid varem ning selleks sai tehtud ka ettevalmistusi, milleks on aastal 2013 valminud teoloogiline seletus „Konfliktist osaduseni“.

Ühiselt tegutsemine eeldab ühise lähtekoha leidmist ning ühise eesmärgi püstitamist. Mőistetav, et kunagiste tüliteemade selgeksrääkimine kuni konsensusele jőudmiseni vajab mitte ainult teoloogilist suutlikkust, vaid ka poliitilist tahet. Konsensuslik „Konfliktist osaduseni“ selgitab, et aastal 2017 ei tähistata mitte lääne kiriku lőhenemise aastapäeva, vaid – kuna katoliiklastel ja luterlastel on nende usus nii palju ühist – vőidakse olla üheskoos tänulikud evangeeliumi ühiselt jagatud rőőmus ning palvetada kirikute ühtsuse eest.
Luterlased kahetsevad reformatsiooniaja sündmustes tehtud vigade pärast ja katoliiklased kahetsevad oma vigu. Kuid reformatsiooni juubel pole pelgalt lepitust otsiv tagasivaatamine; see on, vähemalt „Konfliktist osaduseni“ kui ka Lundis koostatud ühisdeklaratsiooni seisukohalt, edaspidiseks enesele kohustuse vőtmine ülesandes üheskoos kuulutada Kristuse evangeeliumit.
Reformatsiooni juubeli ühine tähistamine tőemeeles sai kinnituse 31. oktoobril 2016. aastal, kui paavst Franciscus ja piiskop Munib Younan koos teiste piiskoppide ja kirikurahvaga palvetasid üheskoos Lundi katedraalis; peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Philippe Jourdan viibisid nende sündmuste juures.
Peapiiskop Urmas Viilma tunnistas seepeale, et kaks kirikut on nüüd ära leppinud. Piiskop Philippe Jourdani kogemuseks oli, et „sőber ootab sind“. Kindlasti kuulub siira sőpruse juurde see, mida on väljendanud „Konfliktist osaduseni“: partnerid vaatavad esmalt, mis on neil ühist, ning alles siis kaaluvad nad oma erinevuste tähenduslikkust.
Luterlaste ja katoliiklaste puhul kehtib, et rőhuasetuste erisused mitme olulise teema puhul, nagu näiteks őigeksmőistuőpetus, pühakirja ja traditsiooni mőistmine jm, ei nőua iseenesest kirikute lahusust, nagu see on praegu. Pealegi, millistest „kirikutest“ saab olla jutt, kui usutakse ja tunnistatakse, et nii luterlased kui katoliiklased kuuluvad ühte ja samasse Kirikusse – Kristuse ihusse.

Nagu Augsburgi dispuudid
Konverents „Konfliktist osaduseni“ tőotas kujuneda Eestimaa kirikuloo jaoks tähtsaks, nőnda et hea tahtmise korral vőib vőrrelda reformatsiooniaja dispuutidega, nagu neid peeti Augsburgis reformatsioonisündmuste keerises. Tänapäevastest kőnelustest oodatakse, et need viivad suuremale üksteisest arusaamisele ning et neil on ka praktilist mőju edasisele kirikuelule.
Professor preester Philip Goyret Rooma Püha Risti Ülikoolist vőttis ettekande teemaks Martin Lutheri 95 teesi ning sellega seotud poleemika indulgentsidest ehk patusüü andekssaanute ajaliku patukaristuse amnestiast. Katoliiklaste uurimissuundades on uued vőimalused avanenud koos sellega, et XX sajandi II poolel muutus Lutheri kuvand katoliiklaste jaoks – hereetikust ja kiriku lőhestajast on saanud kiriku usuőpetaja.
Koos sellise ümberhindamisega on tänapäevane katoliiklus jőudnud Lutheri-aegsest indulgentsiteooriast arusaamani, mis vőimaldab rääkida purgatooriumist mitte kui karistuskohast, vaid näeb selles igati igatsetavat puhastumist enne püha Jumala palge ette astumist. Niisugust uuendatud indulgentsiőpetust tuli professor Goyret pakkuma tänastele dialoogipartneritele, luterlastele Eestis, kirikute osaduse süvendamise märgina reformatsiooni juubelil.
Professor dr őpetaja Thomas-Andreas Pőder (EELK Usuteaduse Instituut / Tartu Ülikool) pühendas oma ettekande dokumendile „Konfliktist osaduseni“. See on dokument, mis vőtab kokku pika käidud tee alates Vatikani II kirikukogust (1962–1965) kuni reformatsiooni juubeli üheskoos tähistamiseni.
Ühtsust otsides on jőutud sőnastuseni „diferentseeriv konsensus“, mis tähendab osaduse eristavat üksmeelt ja mis omakorda tähendab seda, et kirikute erinevused on küll tősiseltvőetavad, kuid need erinevused ei ole enam vastastikku őpetusliku hukkamőistu ajendiks ega pea seetőttu lahutama katoliiklasi ja luterlasi.
Kui niisuguse teoloogilise vastutustundega tähistatakse reformatsiooni 500. aastapäeva ning otsitakse jätkuvalt kirikute nähtavat ühtsust teel täieliku kirikuosaduse poole, siis avaldub kirikute kristlik identiteet – ning see realiseerub Jeesuse Kristuse üheskoos kuulutamises.

Piiskopid
Kaasettekanneteks said kirikuosaduse teemal sőna pastor dr Meego Remmel vabakiriklikust perspektiivist ja metropoliit Stefanus őigeusu perspektiivist. Konverentsile saadeti mitmeid tervitusi – Tallinna linnalt, Saksa suursaadikult Eestis, siseministrilt.
Piiskopid andsid kőnelustele raamistiku. On märkimisväärne, et peapiiskop Urmas Viilma, tuginedes aastal 2016 Lundis toimunud roomakatoliku ja luterliku maailma juhtide kohtumisele, kinnitas reformatsiooni juubeli ühise tähistamise väärtust selles, et viia edasi kirikute ühist evangeeliumi kuulutamist Eestimaa rahvale. Piiskop Philippe Jourdan, meenutades samuti Lundis toimunud suurt pööret kirikutevahelises suhtluses, rőőmustas selle üle, et parem üksteisemőistmine Eestimaal tugevdab kirikuid.
Piiskopid olid osalejad konverentsi arutlusringis koos peaettekandjatega ning juurdekutsutud ekspertidega professor Mihhail Lotmaniga ja professor Rein Veidemanniga. Doktor Eerik Jőks küsis otse: kas reformatsioonini viinud situatsioon vőiks tänapäeval korduda? Kas kirikute nähtava ühtsuse otsimisel hakkab midagi muutuma meie vaimulikkonna ja koguduste käitumises? Kuidas on armulauaosadusega?
Arutledes tunnistas piiskop Philippe Jourdan kirikute vastastikuse rikastamise vőimalusi ja vajadust, olgu selleks näiteks arusaadavam pühendumine Piiblile katoliiklaste jaoks vői adoratsiooni saladuste őppimine luterlaste jaoks. Peapiiskop Urmas Viilma nimetas ühisest armulauast hoidumist praeguse kirikukorra tingimustes respekti väljenduseks teise kiriku őpetuse ja arusaamade suhtes (olgugi et armulauaőpetuses on fundamentaalne ühtne arusaam ning erisused luterlaste ja katoliiklaste vahel ei lahuta neid Kristusest osasaamisest armulauas, nagu seletas Thomas-Andreas Pőder).

Vastutustundlik käitumine
Piiskop Philippe Jourdan ja peapiiskop Urmas Viilma juhtisid őhtust ühispalvust Tallinna Kaarli kirikus. Palvus kulges tänumeeles ühise usu ja üksteise leidmise pärast ning ühtlasi meeleparanduse vaimus, kus kasutati vőimalust kahetseda ja teineteiselt andeks paluda minevikus tehtud ülekohus, selleks et mälestused vőiksid saada puhastatud ja lahutavad müürid maha vőetud.
Kuulutati välja viis imperatiivi, mis peavad juhtima katoliiklasi ja luterlasi ühtsuse poole ning Jeesuse Kristuse evangeeliumi väe ühiselt esitamisele meie aja jaoks. See kőik kätketi eestpalvetesse: Armastuse Jumal, Sinu Poeg Jee­sus teeb meie vahel nähtavaks armastuse saladuse. Tugevda meie ühtsust, mida ainult Sina meie erinevuses alal hoiad.


© Conventus Terra Mariana