Conventus Terra Mariana > Intervjuud > Intervjuu Siim Kallasega (1995)

Intervjuu Siim Kallasega (1995)


Siim Kallas.
Foto: https://ec.europa.eu

Intervjuu on tehtud 4.veebruaril 1995, kui praegune Euroopa Komisjoni asepresident ja traspordivolinik Siim Kallas (s. 1948) t├Â├Âtas Eesti Panga presidendina.


Milline on Teie arvates kiriku koht ├╝hiskonnas?
“Minu arvates on kirikul ├╝hiskonnas ├╝sna t├Ąhtis roll. Kuna elu ei ole lihtne, siis vajab perekond ja ka iga ├╝ksik inimene v├Ąga mitmetel hetkedel mittemateriaalset tuge. Sageli suudab seda anda vaid kirik. Ka matuste korraldamine langeb sageli kirikule, kuigi ma ei ├╝tle, et teised institutsioonid ei v┼Ĺiks sellega tegeleda. Kirik kannab endas v├Ąga pikkade aastatuhandete jooksul ├╝hiskonnas v├Ąljakujunenud traditsioone. P├Â├Ârdumine nende vanade inimlike traditsioonide juurde kannab meid nagu igavikku. Ka modernsed ameerika usundid kannavad ├╝ldidees seda v├Ąga vana inimlikku traditsiooni. Ilma religioonita ei saadud l├Ąbi isegi n┼Ĺukogude ├╝hiskonnas. Kuigi n┼Ĺukogude ajal ├╝ritati kirikut ├╝hiskonnast v├Ąlja l├╝litada, pidi n┼Ĺukogude v┼Ĺim sellest tingituna vaakumit kompenseerima mitmete v├Ąga kirikulaadsete asjadega. Seegi n├Ąitab kujukalt, et religioonil on ├╝hiskonnas t├Ąita ├╝snagi t├Ąhtis roll.”

Millised on Teie enda kokkupuuted usu ja kirikuga?
“Ma ei ole kiriku liige, aga ma ei ole ka mingi kiriku vastane. Minu arvates ei ole ┼Ĺige teeselda praegu, et oled kirglik usklik, kui sa seda terve elu tegelikult ei ole olnud. Huvitav on see, et omal ajal lugesin ma isegi Uue Testamendi l├Ąbi, siis kui see ei olnud mitte v├Ąga soovitav literatuur. Kirik on n├╝├╝d surve alt vaba, kuid minul esineb usu suhtes teatud huvi langus, sest see ei ole enam nii ligit┼Ĺmbav, kui ta oli vanasti. Kunagi huvitas mind t┼Ĺsisemalt katoliku usk, kuigi see ei ole Eestis kunagi eriti populaarne olnud. Mulle tundus katoliku usk isegi palju atraktiivsem kui luteri usk. Ma arvan, et see on ka ├╝ks p┼Ĺhjusi, miks katoliku usk on nii kaua eluj┼Ĺulisena p├╝sinud. Mulle meeldib katolitsismis ka see, et seal on lisaks p├╝hakirjale veel ka paavsti ents├╝klika (paavsti kiri k┼Ĺikidele piiskoppidele kirikupoliitika v┼Ĺi usu┼Ĺpetuse k├╝simuste kohta. H. H.), mis v┼Ĺimaldab ajaga kaasas k├Ąia ning teha vajadusel teatud t┼Ĺlgendusi-kohendusi. Praegu pean ma siiski tunnistama seda, et ma olen unustanud suurema osa neist katoliku kiriku rituaalidest ja protseduuridest.”

Kas Te k├Ąite vahel, n├Ąiteks suuremate p├╝hade ajal, kirikus?
“Vahete-vahel ikka.”

Millistes kirikutes Te tavaliselt k├Ąite?
“Viimasel ajal olen ma mitmel korral k├Ąinud Tallinnas Kaarli kirikus, aga vanasti k├Ąisin ma oma perekonna ja vanematega rohkem Tallinnas Jaani kirikus. Ka minu kodu l├Ąhedal, ├╝hes uues koolimajas, peetakse kiriklikke talitusi. Sinna on mul ka kavatsus minna, aga ma ei ole veel j┼Ĺudnud.”

Kas Te usute, et on olemas keegi K┼Ĺrgem V┼Ĺim, kes on ├╝le inimeste ja on universumi valitseja? Meie nimetame teda Jumalaks, aga kas Te usute Jumalat selles m┼Ĺttes?
“See on raske k├╝simus. Ma arvan, et siiski ei usu. Ma piirdun vaid sellega, et ma tunnistan, et maailmas on olemas mingi mittemateriaalne alge. Minu arvates ei ole see t┼Ĺsi, et on olemas Jumal, kes lahendab sinu eest k┼Ĺik sinu probleemid, ning ka see ei ole ┼Ĺige, kui me ├╝tleme, et f├╝├╝sika seadused lahendavad k┼Ĺik asjad ├Ąra. ├ťlimusliku j┼Ĺu olemasolu usuksin ma vaid siis, kui ma oleksin kogu aeg olnud kasv┼Ĺi natukene kiriklikku m┼Ĺtlemisega.”

Kas vanglavaimulikud on vajalikud Eestis ├╝hiskonnas?
“Mulle on see v┼Ĺ┼Ĺras ja suhteliselt v├Ąhetuntud ala, aga ma arvan, et kui vanglavaimulikud suudavad vangidelt mingi osa nende ps├╝├╝hilisest koormast enda kanda v┼Ĺtta, siis tuleb see kokkuv┼Ĺttes ├╝hiskonnale kasuks. Niisiis arvan ma, et vanglavaimulike t├Â├ ┼Ĺigel korraldusel on v├Ąga vajalik.”

Intervjueeris Heiki Haljasorg
Intervjuu on antud veebruaris 1995

© Conventus Terra Mariana