Conventus Terra Mariana > Intervjuud > Intervjuu Mart Laariga (1998)

Intervjuu Mart Laariga (1998)


Mart Laar

Eesti Vabariigi endine kahekordne peaminister
Foto: www.martlaar.ee

Mart Laar (s1960) oli aastatel 1992-94 ja 1999-2002 Eest Vabariigi peaminister. Ajakirjas Luup on Mart Laari arvatud üheks Eesti 20. sajandi suurkujuks. Samas märgitakse, et Eesti kui imelapse maine kujunes välja just tema valitsuse ajal. Ta vőitis kiiresti paljude lääneriikide poliitikute sümpaatia. Margaret Thatcher, kuulus Suurbritannia raudsest leedist peaminister, on nimetanud Laari suisa oma parimaks őpilaseks. Laar sai läänes tuntuks oma siiruse, vahetuse ja tegutsemisenergiaga. Ja hoolimata sellest, et 1992.aastal 32-aastaselt Euroopa noorimaks peaministriks saanud Mart Laar on tunnistanud oma kogenematust ja vigugi, tuleb siiski tunnistada, et ta oli vähemalt omakasupüüdmatu majanduslikes asjades ning et ilma temata ei oleks Eesti iialgi sellist kiirendust saavutanud. Lisaks sellele, et Mart Laar on poliitik, on ta ka kristlane ja korralik perekonnainimene. Huvitav on lisada sedagi, et Mart Laar on nimetanud üheks eredamaks elamuseks viibimist Iisraelis, Kolgata mäel.

Teid peetakse selle sajandi Eesti suurkujuks ja Margaret Thatcheri kőige andekamaks őpilaseks. Millega Te seda seletate, et Te need nii austavad tiitlid olete saanud?
Seda on väga raske seletada. See, et ma sinna suurkujude nimekirja sattusin, on küll vaid hea őnn. Ma olen ju konkurentsitult neist kőige noorem. Ju siis leiti, et on tarvis viimaste aastate poliitikast ka kedagi sinna paigutada. Aga ma loodan, et mul on elu ja palju tegevust veel ees. Selles suhtes on see pigem ettemaksuna antud nimetus.

Te töötasite 1983-85 Tallinnas ajalooőpetajana. Kindlasti juhtus siis üpris pőnevaid lugusid. Vőib-olla räägite meile ka ühe pőneva loo sellest perioodist.
Minu vőib-olla kőige pőnevam elamus oli minu kahenädalalise töötamise järel, kui kooli saabus KGB. Üks őpilane oli läinud kaebama oma vanematele, et őpetaja räägib tunnis riigivastast juttu. Ma üritasin tőesti őpetada lastele Eesti ajalugu nii, nagu ta tegelikult oli. Kuid imekombel őnnestus mul sellel korral őpetajaametist siiski mitte lahkuda. Nimelt lubas koolidirektor mind käendusele vőtta. Ta lubas minust teha tőelise kom-partei liikme ja muidu tubli inimese. Ta püüdis siis mind vahelduva eduga, tegelikult suhteliselt edutult, värvata mitu aastat kommunistlikusse parteisse, pakkudes küll majasid, küll autosid, küll välismaareise, küll aspirantuuri ja kőike muud. Lőpuks ta ei saanudki aru, miks ma ei lähe. Ta küsis siis kaebliku häälega, et mida te veel, seltsimees Laar, tahate? Aga ei saanud minust selle partei liiget.

Eesti Ekspressis olete Te kunagi öelnud, et Raamatute Raamat on Piibel ja et Te palute Jumalat sageli. Kuna Te olete nii poliitik kui ka kristlane, siis kas neid ühitada on väga raske?
On, see ei ole ĂĽldsegi mitte kerge. Poliitikal on omad reeglid nagu igal teiselgi tööl. Poliitik kĹ‘nnib oma moraali poolest noatera peal. SeetĹ‘ttu on palve väga praktiline asi. Poliitikutest on alguse saanud ka ĂĽks eraldi liikumine, mida kutsutakse inglise keeles National Pray Breakfast´iks (Rahvuslik Palvehommikusöögi liikumine). Poliitikud ja teised muidu tuntud inimesed tulevad aeg-ajalt kokku selleks, et palvetada. Ma olen ka selle maailmaliikumise osaline. On väga hea meel, et sellel liikumisel on ka Eestis oma toetajaskond. Palvetamine on lihtsalt oluline. Muidu vĹ‘ib toimuda nö iseenda ärakaotamine, mis on poliitiku puhul väga lihtne. Poliitika on väga siit maailmast ja usk on jälle väga sealt maailmast asi. Neid kahte vaos hoida on keeruline. Teistpidi ma leian, et see on ainuke mĹ‘eldav tee. Ăśks hullemaid asju on poliitika poliitika pärast vĹ‘i teadlik moraalilage poliitika, kus heaks poliitikuks peetakse seda, kes valetab, kes petab, kes lööb allapoole vööd, kes suudab teadlikult teha halba. See on jĹ‘ud. Seda on algul väga raske läbi näha.

Kuidas iseloomustaksite tagantjärgi oma valitsemisaega peaministrina?
Oh, ega ta kerge ei olnud, eriti alguses. Ma olen neid peaministreid, kellele sadat päeva töörahu ei antud. Kuna ma olin noor ja kogenematu, siis oli see alguses raske. Hoolimata sellest, kui ebameeldiv mulle üks vői teine valitsus on, jään ma pooldama pőhimőtet, et sada päeva töörahu tuleb talle anda. Olla juba esimesel päeval tormisel merel oli väga raske. Kőige suuremad vead, mitte küll pőhimőttelised, vaid tehnilised, kuidas üht vői teist asja vormistada vői välja mängida, said tehtud esimese kolme kuu jooksul. Hiljem tuli oskusi juurde ja asi läks paremaks. Teistpidi, kindlasti jäi väga palju asju tegemata. Sai ka vigu tehtud, iga valitsemine on selline. Kokkuvőttes vőib öelda, et me suutsime paljuski teha seda, mida me lubasime. Me suutsime selle maa väga teistsugusesse seisu viia ja väga pőhimőtteliselt ümber pöörata. Selles suhtes, vaatamata sellele, et ametist tuli lahkuda umbusaldushääletuse tulemusena, ei tundnud ma ei siis ega ka nüüd ennast pettununa, kibestununa, kaotanuna. Ma olen uhke, et sain seda rahvast ja maad teenida just kőige raskemal ajal ja kőige raskemal hetkel ja et ma sain midagi ära teha.

Milliseid muudatusi vajab Eesti praegusel hetkel kőige rohkem Teie arvates?
Kőigepealt vajab Eesti valitsust, kes teda valitseks. See mitte midagi tegemine, mitte midagi otsustamine ja mittevastutamine on jőudnud juba väga kriitilise piirini. Olgu otsused valed vői őiged, mingite otsusteni tuleb jőuda, seda esiteks. Teiseks, Eestis on alasid, mis vajavad kiireid ja vőib-olla isegi valulisi otsuseid. Meie riigivalitsemiskulud on kasvanud liiga suureks. Seda tuleb kärpida ning süsteemi uuendada ja tőhustada. Meil on alustatud oma enda jalgealuste őőnestamist, nőrgestades suhteliselt kultuuri ja haridust, mis on riigieelarves olnud viimasel kolmel aastal väga väikse osakaaluga ja pidevas langustendentsis. Meil on sotsiaalprobleemid, mis puudutavad noori lastega peresid, täielikult lahendamata. Samas on ka pensioniuuendus, mille lahendamine on valuline ja ebapopulaarne, tegelikult teostamata. Niisiis tööd, mida teha, on palju. Eesti rahvusvaheline hea maine, mis on viimase kolme aasta jooksul tugevalt kahjustatud korruptsiooniskandaalide tőttu, tuleb taastada ja talle tuleb anda uus värskem nägu.

Ja viimane küsimus. Milliseid omadusi inimestes Te hindate kőige rohkem ja millised omadused Teile üldse ei meeldi?
Mulle ei meeldi silmakirjalikkus. See on tőesti asi, mida ma vihkan. Kőige jubedam on näha endisi pőhimőttelagedaid kommuniste, kes on nüüd sama pőhimőttelagedad rahvuslased. Seetőttu hindan ma eriti ausust ja headust.

Intervjueeris Heiki Haljasorg
Intervjuu on antud novembris 1998

© Conventus Terra Mariana