Conventus Terra Mariana > Intervjuud > Intervjuu Heiki Haljasoruga (2007)

Intervjuu Heiki Haljasoruga (2007)

Intervjuu Heiki Haljasoruga (2007)

"Arvan, et mulle sobib őpetamine," leiab ajalooőpetaja Heiki Haljasorg. Tal on kaks kőrgharidust ja et őpetajapalgaga koolis püsida, peab noor mees lisaks ajakirjanikuametit. Kőige selle kőrval on ka perekonnaelu - just kolmekuningapäeval sai mees mahti kihluda. Käesolev artikkel ilmus ajakirjas "Kodukolle" 2007. aasta veebruarinumbris pealkirja all "Aristokraatlik őpetaja". Teksti kirjutas Helina Piip.


Heiki Haljasorg: "KÅ‘ik ilusad asjad koos: barokne Kadri-
oru loss, Rootsi kuninga 1929. aastal istutatud tamm ja ilusad unistused."

Foto: erakogu, 2006.

Numbrit 229 on hea meelde jätta," ütleb őpetaja Haljasorg ajalooklassi ust lukust lahti keerates. Sest seos klassinumbri - 229 - ja őpetaja enda vanuse - 29 - vahel on ju silmanähtav. Niisamuti teavad tema őpilased une pealt, mis aastal rajati Tartu Ülikool - 1632. Ka esimene teleülekande aeg - 1932 - ei saa ühelgi Tallinna 32. Keskkooli őpilasel unuda. Kui te aga teate, millal puutus inimese jalg Kuu pinda - 1969 -, siis on teil sama hästi meeles ka sada aastat varem toimunud esimene eesti laulupidu ja see, et kakssada aastat varem sündis Napoléon.

Niisama elegantselt jätab őpetaja Haljasorg meelde ka oma tuttavate sünnipäevi. "Üks meie őpetaja on sündinud sada aastat pärast Mahtra sőda - seda on ju lihtne meeles pidada."

Vanad head lood

Ei saa öelda, et meesőpetaja on Tallinna 32. Keskkoolis mingi haruldane loodusnähtus. Kunagi Nissi koolis oli Heiki Haljasorg küll ainuke meespedagoog ja sellest ajast oskab ta ka vőrrelda: "Meesőpetajal on mőned spetsiifilised jooned." Näiteks kippuvat mehed rohkem improviseerima, et tunnis oleks huvitav ja pőnev, aga naisőpetajad on hoolikamad ja hoolsamad pisidetailides.

Tema enda esimene ajalooőpetaja Jaanus Soo muutis Kohila koolis aine pőnevaks viktoriinidega - kellele siis ei meeldiks vőita! "Ja hiljem tegi Lea Kornel väga süstemaatilise őpetuse peale. Ajaloohinne oli mul alati viis."

Heiki Haljasorg ei tee saladust sellest, et ajaloos köidavad teda huvitavad lood, et vaimustus poisina nii Prantsuse kirjandusest ja "Kolmest musketärist" kui ka vanaisa räägitud lugudest. "Mu vanaisa isa oli Härgla mÅ‘isas mÅ‘isavalitseja, kuid töötas mÅ‘nda aega ka teistes ümberkaudsetes mÅ‘isates." Ja nii mÅ‘neski vanaisa pajatuses figureeris ka tema onupoeg, Shakespeare´i, Heine ja Goethe tÅ‘lkija Ants Oras, kellest sai hiljem Oxfordi, Cambridge´i ja Florida ülikooli professor.


Paremalt esimene mőisavalitseja Hans Torro.
Foto: erakogu, 1918.

Küllap just vanaisa, kui ka vanaonu - kahe aristokraatliku mehe eeskujul tunneb ka Heiki Haljasorg huvi vande tekstide vastu, kuulab meelsasti keskaegset ja barokiajastu muusikat ning hindab vanu häid klassikalisi väärtusi.

Reeglid paigas

Ajaloolasena on tal lihtne tuua ka oma őpetamismeetodite kohta paralleele kaugemast minevikust. Jesuiitide koolist pärineb kuulekuse nőue. Ja őpetaja Haljasorg on korra nőudmisel järjepidev: "Ka kriitilist arvamust avaldades tuleb täita reeglit, et ei saa rääkida kohapealt, vaid ainult kätt tőstes." Mis ei tähenda, et ta őpilase märkusi pelgaks: "Need on head, sest siis näed, mida nad tegelikult mőtlevad."

Kőigi meele järgi pole kunagi vőimalik olla. "Sul peab olema oma väärtus, ei saa olla tuulelipp. Kui kogu aeg avaliku arvamuse järgi teed, siis ei teegi sa midagi ära. Inimestega tuleb rääkida, infot vahetada - nii saavad asjad korda. Kui oled midagi valesti teinud, tuleb seda öelda ja üritada asja parandada, et őpilaste meeleolu oleks hea."

Päris kőiki probleeme vist siiski lahendada ei őnnestu? "Kui őpilane on nőrk, ei ole vőimalik, et sealt tuleks väga hea tulemus," on őpetaja Haljasorg kohati leppinud. "Kui kahene őpilane teeb riigieksami kolmele vői neljale, siis on mul suurem heameel kui sellest, et viieline saab viie."

Kas tüdrukud kenasse pikka meesőpetajasse armuma ei kipu? "See oleks ju sama, kui mina vaataksin kuuekümneaastasi naisi," pareerib őpetaja Haljasorg. "Eks mőni vahel ikka leiab, et őpetaja on juuksuris käinud vői et on uus lips, mida polegi enne näinud. Aga őpilastele meeldib sind proovile panna, et vaadata, kuidas sa reageerid."

Hea haridus tavakoolist

"Sa ei pea oskama kőiki aineid maksimaalse tasemega," julgustab őpetaja Haljasorg neid, kes on tundnud: enam ei jaksa. "Paljud ei pea pingele vastu. Aga sa saad őppida oma lemmikaineid pőhjalikumalt, vőid ju vőtta eratunde nt prantsuse, hispaania, itaalia keelest." Ta ise juhendab kord nädalas ladina ringi, kus räägitakse Vana-Rooma ajaloost ja őpitakse lihtsamaid ladinakeelseid sőnu ja väljendeid.


Heiki Haljasoru elu üks huvitamaid hetki oli paavst Johannes Paulus II audients Vatikanis 2000. aasta kevadel.
Foto: © Servizio Fotografico de "´L´O.R.". Citta del Vaticano, 2000.

Ajalugu Å‘petab

Kohe kindlasti on Heiki Haljasorg missiooniga őpetaja. Ta ütleb, et ka oma teisi ameteid pidades - Äripäeva Visioonis ajaloolugusid kirjutades ja Raadio 7sse "Roosiaia" saadet tehes - on talle ennekőike tähtis inimesi valgustada ja haridust anda. "Arvan, et mulle sobib őpetamine, arhiivis istumine oleks minu natuurile natuke igav ja raske," arvab ta pőhjuseks, miks ei saanud temas arhiivi-ajaloolast. "Mulle meeldib lugeda ja seda teistele tutvustada vői küsida. Sama on ka ajakirjanikutöös."


Heiki Haljasorg teeb kultuuriajaloosaate "Roosiaed" sajandat saadet Egiptuses Giza püramiidide juures.
Foto: Erakogu, 2005

Laual, mille taga őpetaja Haljasorg istub, seisab arvuti kőrval sinimustvalge lipuke. Sama värvikombinatsiooni kannab ka tema EÜSi sümboolikaga sőrmus (lisaks pedagoogikaülikooli bakalaureusekraadile kasvatusteadustes on tal ka Tartu ülikooli bakalaureus ajaloos). Kuningakrooni kohta lipsunőelal ja vasaku käe sőrmusel ütleb ta lihtsalt: "Mulle meeldivad vanad asjad."

Seda, et pole vaja iga moevooluga kaasa minna, on näidanud just ajaloo tundmine. "Ajalugu őpetab mőtlema pikemas perspektiivis. Inimese elu ei ole ainult üks päeva korraga. On asju, mis kestavad üle aegade, ja neid, mis toovad kaasa tühja rabelemist."

Muidugi on kaasaegne tehnika teinud őpetajatöö palju mugavamaks ja lihtsamaks, kuid samas ka keerulisemaks, "sest Hollywoodiga on keeruline konkureerida".

Kindlasti pole aga őpetaja Haljasorg nőus üldistustega, et noored on hukas nagu "arvati juba vanades sumeri tekstides". "Kui inimeselt vőtta ära raadio, televiisor, makk, ei kannata ta seda vaikust välja. Tahtenőrkus ja keskendumisraskused on teemad, mis teevad muret. Sokrates ütles kunagi: kui inimen teab, mis on hea, siis ta ka toimib nii. Aga alati see nii ei ole. Aristoteles räägib ka tahtenőrkusest: inimene teab küll, aga ikkagi ei suuda.

Ega see ei ole ainult őpilaste mure, see puudutab ka őpetajaid. Kui televiisorist tuleb "Välisilm", "Välisilm soovitab", "Pehmed ja karvased", siis tahaks ju kőiki neid vaadata, mitte kontrolltöid parandada..." tunnistab őpetaja, et temagi on kőigest inimene.

"Tasakaalukus ja äärmuste vältimine nőuab tohutult pingutust. Kuid toetusmehhanisme, mis aitaksid inimestel olla tugev ja tahtejőuline, on meil vähe. Kui vanasti olid selleks suguvősa ja tugev perekond, siis tänapäevane individualism toob küll kaasa edukuse, kuid mitte nőrgemate aitamise. Polariseerumine on kooliski näha. Lapsel on raske olla stabiiline ja hästi őppida, kui kodus on mure, kui ema kasvatab teda üksi, nii et tal pole aega töö kőrvalt last aidata, toetada, lohutada ja muresid kuulata."

Rikkam kui Päikesekuningas

Ilmselgelt on väike palk pőhjus, miks meesőpetajaid siiski harva kooli eksivad ja püsima jäävad. "Kahtlemata, kui ainult őpetajatööd teha ja on ka pere, siis on keeruline. Abikaasast ju vähem teenida ei taha, " tunnistab Heiki Haljasorg," tunnistab Heiki Haljasorg, kes just äsja - kolmekuningapäeval - kihlus.

"Mőni on rahuolematu, sest vőrdleb end kogu aeg naabriga, kel on uhkem auto ja maja. Aga kas Päikesekuningal oli mobiiltelefon ja auto, televiisor, video ja lennureisid?" muigab őpetaja Haljasorg, kel on kindel plaan kuni pensionipőlveni őpetamisega tegelda.


Tänu oma tarkadele őpilastele on Heiki Haljasorg saanud reisida nii Washingtoni kui ka Pariisi.
Foto: © Sulev Valdmaa, 2007.

Koolikell, mis lapsi vahetunnist klassi kutsub, mängib mőnusat viisijuppi. "Ma istusin ükskord kinosaalis, kui filmis kőlas sama pala, mida hiljuti oli mänginud koolikell," meenutab Heiki Haljasorg naljakat tunnet, kui peast käis läbi mőte: "Kas peaks äkki püsti tőusma ja tundi minema?"

© Conventus Terra Mariana