Kuldvasika orjustest vabaks!


Just aprillis sai 25 aastat kui hakkasin avalikult harrastama spartalikke eluviise, nii olen annetanud oma tööpanuse, oma tagastamata osalusena, erinevaisse, minu hinnangul, innovaatilise logistika geopoliitilistesse tegevustesse ja seni valdavalt Transatlantiliste protsesside tellijate ringile, nüüd esmakordselt üritan panustada ka EurAsia ja Vaikse Ookeani transiidi logistikasse.

Olen 73 aastat vana ja tervise teras on roostetamas, lapsed on edukalt iseseseisvunud, minu emand on minust kümme aastat noorem majandusteadlane ja heas vormis, tänu meie riigi hästi töötavale sotsiaalsüsteemile ei tunne meie millestki puudust, mis on taganud meile võimaluse annetada meie kogemuste ja kontaktide põhine tööpanus, meie noore kodumaa rahvusvaheliste suhete arengusse.

Kui meie abiga seondavad kulud maha arvata, siis kogu meie rahalisse arvestusse viidud tööpanus jääb meie nimelise fondi juhtimine, tellija ettevõtte juhtorganite korraldada. Selline eluterve juhtimis loogika on kõik need aastad ennast eksimatult isereguleerinud. Arusaadavalt oleme oma nimeliste fondide revideerimiskohustuse enda kanda võtnud ja võime ainult kinnitada, et kogu raamatupidamine on ennast väga täpselt, ise revideerda aidanud. Mis on nagu rõõmutoping spartalike eluviivide tarvis ja rõõmu jagub kõikidele osalejatele, sest see on nagu loogika-õpikust võetud sotsiaalse heaolu mudel.

Olen sattunud moodsa rindejoone taha koos uue generatsiooni ideoloogidega, kes räägivad isiklike asjade haldusressursi ajalisest kokkuhoiust kuni keskonnasõbraliku jalajäljeni - õige!

Kahjuks ei mahu mina samale pjedestaalile, uuringutepõhise tõsiteaduslike noorte poliitiliste ideoloogidega. Minul hakkas lihtsalt kahju oma ajast ja energiast mida ma pidn raiskama oma isiklike edevusobjektide hankimisele ja haldamisele. Hakkasin endas nägema kodanlasest tõusikut oma asjade keskel, kes ennast ise hellitavalt finantskunstnikuks kutsus, õnneks märkasin kuidas minu headest kodudest sõbrad hakkasid murelikke pilke vahetama ja minu geenimälule meenus taas: OLE ROHKEM KUI NÄID !

Nüüd olen juba 25 aastat edevate asjade orjusest üle - mida ka Teile soovtan - õppige, palun optimeerima oma vajadusi. Nb! Surilinal taskuid ei ole, õpetab paljukogenud Juudamaa rahvas ja lisab, et Teie elate seni kuni mäletatakse Teie tegusid siin Maapeal ja igavikkus jäävad Teie jagatud andide rõõmud Teiega igavesti elama  - julgen mina lisada.

Meie Issanda, õpilane, Teie vend Jaan Maarjamaalt,
koos meie Taevase Kuniganna Maarja ja oma emanda Marika Katarinaga.