J.V. Kotchinev alias Georgios sőjaajaloolane, kadunud impeeriumi alam, Hon. Chev. CTM
Vanim
kahepäise kotka kujutis on leitud muistse Sumeri linna Laga¨i asukohast (III
aastatuhat e.Kr). VI sajandil sai kahepäine kotkas Miidia kuningate vapiks.
XIII sajandil eKr oli kahepäine kotkas hetiitide kuningate sümboliks. 330. sai
kahepäisest kotkast Ida-Rooma keisririigi vapp. 1261 aastast oli kahepäine
kotkas Bütsantsi vapp. 1330. aastal vőttis kahepäise kotka oma vapiks Baieri
Ludwig. Alates XV sajandist oli see vapp Püha Rooma keisririigi vapiks. 1804.
aastal ühendas Püha Rooma keisririigi keiser Franz II Austria keisririigi üheks
riigiks ning Austria sai endale uue vapi kahepäise kotkaga. See vapp elas üle
mitmeid muudatusi 1805, 1815, 1836 ja 1867. aastatel ning omandas lőpliku kuju
1915. aastal kui Austria keisririigi ja Ungari kuningriigi vapp.
1261. aastast kuni 1453. aastani
kui Ida - Rooma keisririiki valitses Paleologose suguvősa oli kuldne, kahepäine
kotkas Ida ja Lääne - Rooma keisririikide sümbol ja vapp. Venemaale tői selle
vapi Sofia (Zoja) Paleologos. Ta oli Bütsantsi keisri Konstantin
III Paleologose sugulane ja abiellus Moskva suurvürst Ioan III -ga. Aasta
oli siis 1472. Sama sümbol oli Püha Saksa - Rooma keisririigi sümbol XV-st
sajandist. Esimene Venemaa tsaar - Ioan IV tegi kuldsest kotkast oma riigi
sümboli. Kotka rinnal kujutatud Püha Jüri sai krooni alates 1582. aastast.
Esimese Romanovite suguvőssa kuuluva Venemaa tsaari - tsaar Mihhail
Fjodorovit¨i valitsemise ajal lisati kahepäisele kotkale valitsemise sümbolid
-riigiőun ja valitsussau (1645). Tsaar Peeter I ( keiser alates 1721. aastast)
ajal muutus kotka kuldne värv mustaks ja ta sai täiendatud Püha Andrease ordeni
elementidega. Keisrinna Anna Ioanovna ajal - 1730. aastal sai kahepäine kotkas
oma lőpliku kuju. 1857. aastal kui Venemaad valitses keiser Aleksander II
kinnitati kahepäise kotka kujutisest mida ümbritsesid keisririigi koosseisu
kuuluvate kubermangude vapid Suur Riigivapp. See vapp on kasutusel Vene Impeeriumi
lőpuni 1917 aastani.