Vaimulik pöördumine Maarjamaa rüütelkonnale arutamiseks (2000)

Avo Ãœprus
EELK Tallinna Peeteli koguduse őpetaja,CTM valijavürst, Riigikogu liige 2003-2007

Nii Kirikul kui aadlil on eriline olemus, ülesanne ja vastutus. Seetőttu on őige ja väärikas seostada neid ühiskonna ja selle kőigi liikmete teenimises ja arendamises, valitsemises ja kaitses. Ma väidan, et selleks elavaks seoseks on rüütelkond ja esmalt selle vaimulikust seisusest liikmed. Seostamiseks peab olema aga ühine eesmärk: vääriline visioon.

Visioon: terve ja turvaline ühtne Euroopa, inimlike inimeste ühiskond, milles kirikul on keskne, aadelkonnast toetatud positsioon ja vastutus maailmavaadete, seisuste ja kogukondade integreerija ning tasakaalustajana.

Euroopat mőistetakse siin mitte geograafilise vaid Kristusest hingestatud, ühtse vaimsusega kultuurilise ja poliitilise ühendusena. Taoline Euroopa vőib laieneda üleilmseks, kui suudame pakkuda mudeli sotsiaalsete probleemide ning rassiliste ja kultuuriliste konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks. Ainsaks vőimaluseks on siin huvide allutamine üldisele, eetilisele usulisele printsiibile. See on kiriku tőstmine ühiskondliku arengu keskmesse. Ühiskonda defineeritakse siin usuliste kesksete väärtuste, sotsiaalsete ja usuliste seostega sidestatud, end tervikuna tundva inimeste süsteemina, milles on koht erinevatel seisustel, kultuur- ja rahvuskondadele. Eristatakse (Tönnies) society ja community (gesselschaft ja gemeinschaft) mőisteid, kuid seegi on lihtsustamine. Visioonis on tegemist sotsiaalse agregaadiga, mida juhitakse ka formaalsete, aga eelkőige informaalsete sidemete kaudu: see tähendab, et au ja häbi mőisted on määravamad kui hirm välise sunduse vői kari ees.Me saame vaadelda oma visiooni ka ülemaailmse kristlaste ühendusena, milles on nii kogu- kui ühiskondlikke sugemeid. See tähendab ühendust kultuuri kandjana, isenda taastootjana, liikmete vajadusi rahuldava, őppiva, areneva ja organisatsioone atributiivselt kasutava organiseeritusena. Kirik on ühtne, üldine ja universaalne oma olemuselt ning individuaalne ja konkreetne oma vormidelt. Kirik on üks ja selle pea on Kristus. Kogudusi ja konfessioone, mida inimesed kokkuleppeliselt moodustavad, ümberkorraldavad, teenivad ja juhivad on palju. Siin räägitakse Kirikust kui kolmel Usutunnistusel pőhinevast kristlaste ühtsusest Kristuse Ihus. Selle kiriku visiooniks on kogu loodu lepitatuses taastatud ühtsus. Missioonis on olulisel kohal kristliku usu taastamine vastusena praktilisele materialismile ja inimeste janunemisele vaimsete väärtuste järele; reageerimine vaakumile, mis tekkis Ida-Euroopa poliitilise süsteemi kokkuvarisemise järel ning vaeste ja tőrjutute őiguste ja väärikuse kaitse (Porvoo Ühisavaldus). Selle ühtsuse taastamine on kiriku enese ülesanne. Aadelkond vőib seda mőista ja toetada. Missioon: ühiskonna vaimne, moraalne, sotsiaalne tervendamine, arendamine ja jőustamine tihedas koostöös kirikuga ja kristlike pőhimőtete alusel. Inimese lepitamine Jumala ja inimesega hingehoiu, abi ja sotsialiseerimise kaudu. Kiriku missiooni toetamine ja kaitse. Selleks vajalike organisatsioonide, institutsioonide ja seltsingute rajamine, nende tegevuse korraldamine ja kaitsmine, inimsuhete tervendamine ja jőustamine. Organisatsioone käsitletakse esmalt liikmete sotsialiseerimise agentidena ning seejärel visiooni saavutamisele orienteeritud missiooni teostajatena. Sotsialiseerumist mőistame kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamisena (Smelser) missiooni täitmiseks.

Tegevuse aluseks on Pühakiri, Nikaia, Athanasiuse ja Apostellik Usutunnistus, ühenduse programm ja pőhikiri, eelpooltooduga kooskőlas olevad inimőiguste alased dokumendid ning seisustevahelised ja sisesed lepped. Tegevuse alustest kinnipidamise tagatiseks on seisusesse kuulumine ning au.

Tema teenistuses, teiega osaduses.
Avo Ãœprus