Conventus Terra Mariana > Intervjuud > Intervjuu Siim Kallasega (1995)

Intervjuu Siim Kallasega (1995)


Siim Kallas.
Foto: https://ec.europa.eu

Intervjuu on tehtud 4.veebruaril 1995, kui praegune Euroopa Komisjoni asepresident ja traspordivolinik Siim Kallas (s. 1948) töötas Eesti Panga presidendina.


Milline on Teie arvates kiriku koht ühiskonnas?
“Minu arvates on kirikul ühiskonnas üsna tähtis roll. Kuna elu ei ole lihtne, siis vajab perekond ja ka iga üksik inimene väga mitmetel hetkedel mittemateriaalset tuge. Sageli suudab seda anda vaid kirik. Ka matuste korraldamine langeb sageli kirikule, kuigi ma ei ütle, et teised institutsioonid ei vÅ‘iks sellega tegeleda. Kirik kannab endas väga pikkade aastatuhandete jooksul ühiskonnas väljakujunenud traditsioone. Pöördumine nende vanade inimlike traditsioonide juurde kannab meid nagu igavikku. Ka modernsed ameerika usundid kannavad üldidees seda väga vana inimlikku traditsiooni. Ilma religioonita ei saadud läbi isegi nÅ‘ukogude ühiskonnas. Kuigi nÅ‘ukogude ajal üritati kirikut ühiskonnast välja lülitada, pidi nÅ‘ukogude vÅ‘im sellest tingituna vaakumit kompenseerima mitmete väga kirikulaadsete asjadega. Seegi näitab kujukalt, et religioonil on ühiskonnas täita üsnagi tähtis roll.”

Millised on Teie enda kokkupuuted usu ja kirikuga?
“Ma ei ole kiriku liige, aga ma ei ole ka mingi kiriku vastane. Minu arvates ei ole Å‘ige teeselda praegu, et oled kirglik usklik, kui sa seda terve elu tegelikult ei ole olnud. Huvitav on see, et omal ajal lugesin ma isegi Uue Testamendi läbi, siis kui see ei olnud mitte väga soovitav literatuur. Kirik on nüüd surve alt vaba, kuid minul esineb usu suhtes teatud huvi langus, sest see ei ole enam nii ligitÅ‘mbav, kui ta oli vanasti. Kunagi huvitas mind tÅ‘sisemalt katoliku usk, kuigi see ei ole Eestis kunagi eriti populaarne olnud. Mulle tundus katoliku usk isegi palju atraktiivsem kui luteri usk. Ma arvan, et see on ka üks pÅ‘hjusi, miks katoliku usk on nii kaua elujÅ‘ulisena püsinud. Mulle meeldib katolitsismis ka see, et seal on lisaks pühakirjale veel ka paavsti entsüklika (paavsti kiri kÅ‘ikidele piiskoppidele kirikupoliitika vÅ‘i usuÅ‘petuse küsimuste kohta. H. H.), mis vÅ‘imaldab ajaga kaasas käia ning teha vajadusel teatud tÅ‘lgendusi-kohendusi. Praegu pean ma siiski tunnistama seda, et ma olen unustanud suurema osa neist katoliku kiriku rituaalidest ja protseduuridest.”

Kas Te käite vahel, näiteks suuremate pühade ajal, kirikus?
“Vahete-vahel ikka.”

Millistes kirikutes Te tavaliselt käite?
“Viimasel ajal olen ma mitmel korral käinud Tallinnas Kaarli kirikus, aga vanasti käisin ma oma perekonna ja vanematega rohkem Tallinnas Jaani kirikus. Ka minu kodu lähedal, ühes uues koolimajas, peetakse kiriklikke talitusi. Sinna on mul ka kavatsus minna, aga ma ei ole veel jÅ‘udnud.”

Kas Te usute, et on olemas keegi Kőrgem Vőim, kes on üle inimeste ja on universumi valitseja? Meie nimetame teda Jumalaks, aga kas Te usute Jumalat selles mőttes?
“See on raske küsimus. Ma arvan, et siiski ei usu. Ma piirdun vaid sellega, et ma tunnistan, et maailmas on olemas mingi mittemateriaalne alge. Minu arvates ei ole see tÅ‘si, et on olemas Jumal, kes lahendab sinu eest kÅ‘ik sinu probleemid, ning ka see ei ole Å‘ige, kui me ütleme, et füüsika seadused lahendavad kÅ‘ik asjad ära. Ãœlimusliku jÅ‘u olemasolu usuksin ma vaid siis, kui ma oleksin kogu aeg olnud kasvÅ‘i natukene kiriklikku mÅ‘tlemisega.”

Kas vanglavaimulikud on vajalikud Eestis ühiskonnas?
“Mulle on see vÅ‘Å‘ras ja suhteliselt vähetuntud ala, aga ma arvan, et kui vanglavaimulikud suudavad vangidelt mingi osa nende psüühilisest koormast enda kanda vÅ‘tta, siis tuleb see kokkuvÅ‘ttes ühiskonnale kasuks. Niisiis arvan ma, et vanglavaimulike töö Å‘igel korraldusel on väga vajalik.”

Intervjueeris Heiki Haljasorg
Intervjuu on antud veebruaris 1995

© Conventus Terra Mariana