Tekst: Heiki Haljasorg
Alustame mÅ‘istest. Riik on moodustis, mille tunnused on territoorium, elanikkond ja iseseisev vÅ‘im. Rahu on tasakaalu seisund ja vaenulikkuse puudumine. Rahu teistes keeltes kÅ‘lab nii: peace, paix, Frieden, pax, ειρήνη. Samas riik kÅ‘lab teistes keeltes nii: state, état, Staat, civitas, πόλις.
Nüüd aga läheme lingvistiliste probleemide juurest ajas päris kaugele tagasi – muistsesse Egiptusesse. Vana-Egiptuses tagati kodurahu päris omapärasel viisil. Püramiididemaal pesid pesu mehed, mitte naised, sest krokodillid oleksid pesu pesevad Å‘rnad naised Niiluse jÅ‘es lihtsalt ära söönud.
Egiptuse naaberriik on Iisrael. Vana-Iisraeli riigi Å‘itseng oli kuningas Saalomoni ajal 10. sajandil eKr. Selle kuninga nimi heebrea keeles שְׁלֹמֹה tähendab rahuarmastav. Kuna sellel ajal oli Iisraeli riigi kuldajastu, siis on kuningas Saalomonile omistatud mitmeid raamatuid. Koguja raamatus öeldakse, et „aeg armastada ja aeg vihata, aeg sÅ‘jal ja aeg rahul”. Kuningas Saalomoni eluajal ilmnesid riigivundamendis esimesed praod. Näiteks ei vÅ‘tnud ta midagi ette, kui Süüriast aeti minema Iisraeli garnison. Pärast tema surma riik lÅ‘heneski.
LÅ‘henenud riigi ajal kerkis esile palju prohveteid. Muistsete juutide üks tuntuimaid prohveteid oli Jesaja, kes elas 8. sajandil eKr. Tema kuulsamad mÅ‘tted on: „Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle Å‘lgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline NÅ‘uandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst. /…/ Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kÅ‘rval; vasikas, noor lÅ‘vi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid. Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lÅ‘vi sööb Å‘lgi nagu veis /…/ Ja Å‘igluse vili on rahu, Å‘igluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek.”
Jesaja kaasajal rajati pärimuse järgi Rooma linn. Tuntud on mőiste Pax Romana ehk 'rooma rahu'. See algas keiser Augustuse valitsemisajast ja kestis kuni keiser Marcus Aureliuse surmani. Rooma impeeriumis aitas rahu tagada eelkőige pőhimőte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvőimu tunnistades vabadus järgida omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Natuke oli tegemist ka propagandaga, sest keiser Augustus sulges jumal Januse templi uksed Roomas oma valitsemisaja lőpuni. Nimelt oli roomlastel tava sőja ajaks avada jumal Januse templi uksed ja rahu ajal sulgeda jumal Januse templi uksed.
Aja kokkuhoiu mőttes peame tegema nüüd hüppe antiikajast mitte renessanssi, vaid juba valgustusaega. Prantsuse valgustusfilosoof Voltaire ütles, et sődades ei tegeleta muu, kui varastamisega. Inglise filosoof Thomas Hobbes rääkis, et aegade alguses oli kőikide sőda kőikide vastu. Riigi tekkis Hobbesi arvates siis, kui loodusseisundis elanud inimesed otsustasid, et senise armetu olukorra parandamiseks peab üks neist saama piiramatu vőimu, et kehtestada seadused , mis ühiskonna kontrolli all hoiaksid. Seda nimetas ta ühiskondlikuks lepinguks.
Nüüd teeme veel ühe hüppe. Valgustusajastust läheme 20. sajandi algusesesse. Esimese maailmasÅ‘ja (1914-1918) ühe pÅ‘hjusena on välja toodud inimeste igavus. Näiteks levis selline ütlus: „JÅ‘uluks Berliini.” SÅ‘ja tulemusena olid inimesed sÅ‘jas pettunud, sest see tÅ‘i kaasa kannatusi, surmasid, kodude hävimist. SeetÅ‘ttu pole midagi imestada, et levisid patsifistlikud ideed. Selles vaimus vÅ‘eti 1928. aastal Briand-Kelloggi paktiga vastu otsus, millega keelustati sÅ‘jad. Nagu me teame – puhkes Teine maailmasÅ‘da sellest hoolimata. Ei aidanud siin ka lääneriikide häbiväärne käitumine Müncheni konverentsil 1938. aastal, mille järel Inglise peaminister Chamberlaini ütles Londoni lennuväljal, et „nüüd on rahu meie päeviks”.
Pärast Teist maailmsÅ‘da loodi Rahvasteliidu asemel uus maailmarahu tagav organisatsioon – Ãœhinenud Rahvaste Organisatsioon. Saksa-Prantsuse vastuolude vältimiseks loodi 1951 Euroopa Söe- ja Terase Liit, 1957 Euroopa Majandusühendus ja 1992 Euroopa Liit. Ja nagu me teame – tänu neile algatustele on Lääne-Euroopa nautinud pikka rahuaega.
Demokraatlikud riigid omavahel ei sÅ‘di. Nii on näidanud ajalooline kogemus. Aga samas on nad rünnanud teisi riike. Aga millise riigikorraga riik pole sellel ega eelmisel sajandil ise kedagi rünnanud? See on teokraatlik riik – 1929. aastal loodud Vatikan.
LÅ‘petaksin kirjanduslikult. 1955. aastal ilmus rootsi kirjanikul Astrid Lindgrenil raamat Karlsson pĺ taket. Raamatu peategelase sÅ‘nadega tahaksingi lÅ‘petada: „Rahu, ainult rahu.”