Mis on Rahuriik?(2008)

Tekst: Jako Kull

Head rahuriiklased!

1. Eelmisel nädalal tőid head inimesed mulle ukse vahele kätte ühe ajakirja, kust lugesin, et Gröönimaa pőlisrahvas inuiidid peavad sőda mőistetamatuks ja vastikuks ning selle kohta puudub neil isegi sőna.
Inimesed, kes täna on siia kogenenud, on ilmselt kÅ‘ik sellised, kes mÅ‘istet Rahuriik endas kanda soovivad, selle eest vÅ‘idelda soovivad, rahuriiki nii endale kui kaasinimesele tuua soovivad. Ja selline soov ja tahtmine on täiesti inimlik – kes see üldjuhul ikka sÅ‘da tahaks.

Ent teisalt: tundub jah, et keegi ju ei taha vägivalda. Jama kui keegi Mari kuskil lasteaias ütleb: mina tahan kurjaks saada, mulle meeldib vägivald. Aga läbi ajaloo on kÅ‘igil üks kÅ‘ik mis kurja tegijatel ikka Å‘igustus olemas olnud, kui kurja teed. Ka kÅ‘ikides pühakirjades on kirjas näiteid usuliselt Å‘igustatud vägivallast –ehk siis on kergem sÅ‘tta minna kui Jumal ikka nii tahab. VÅ‘i kui inimene mÅ‘tleb, et volitus tuleb otse Jumala käest – no mis siis viga, vastutus langeb ära (nagu kunagi ristisÅ‘dijadki, kristluses ju andeksandmine olemas – mÅ‘nes vÅ‘ib-olla ka pole). Deus volt- psühholoogiliselt kerge nüüd tappa!

Jah - et masse veenda, tuleb olla siiras, ja eks ka ollaksegi. Seega ei loobu Å‘elad oma nn vÅ‘imust rahumeelselt. „Ei ole hea keegi muu kui üks – Jumal” (Lk 18:19).

2. Vana ennustuse kohaselt tuleb rahuriik siis, kui Hagia Sofia kirikutorni tipus taas rist on...

Mis on riik ja mis on Rahuriik? Kas need on kvalitatiivselt erinevad mőisted vői on Rahuriik defineeritav riigi-mőiste kaudu, olles selle mingiks osaharuks, eeldatavalt küll eeskujuks olevaks ja pürgimisväärseks osaharuks. Kas tuleks täna siin riigi mőistet defineerima hakata? Ja mis on rahu?

Ja ilmselt tulebki vőtta Rahuriiki riigi-mőiste osana, sest muidu ei oskaks tast üldse rääkida. Ja kas me peame tast üldse rääkima ehk on inimesel seda Rahuriiki üldse vaja?

Augustinus räägib: „Mis puutub riiki, siis sellistena nagu jumal inimese lÅ‘i, enne pattulangemist, inimesed seda ei vajanud. – oli Rahuriik. Riik muutub vajalikuks pattulangemise järgse inimloomuse kahjustatuse, selles tekkinud tahte pahelisuse tÅ‘ttu. Kui ei oleks pattulangemist toimunud, vÅ‘inuks riiklik sund mitte tekkida”. Aga taolised sunnipiirid tekkisid.


3. Rahuriigis ei ole piire –on piiritu-, sest piir tekitab konflikte ehk mitterahu, rahutust. Kui on üleüldine rahu, siis pole riiki tarviski, vähemalt inimesele teadaoleval kujul.

Aga samas: praegune inimene tahab vast sellist Rahuriiki e sellist olemist, kus temal ehk inimesel endal hea oleks, ilma et kaasinimesel sama hea olema peaks. Kőhutunne ütleb, et olulisem ei olegi see, kas sőda meeldib vői mitte, vaid kui inimene on patsifist, siis selline hoiak on reaalselt veenev alles siis, kui ta on valmis hoolima rahust rohkem kui heaolust, mille tagamiseks tuleb vahel pidada ka sőda. Praktika on tőe kriteerium.

4. Kas Rahuriigis on midagi tegemist loojaga/jumalaga? Kes seal on? Kas kÅ‘ik koputajad pääsevad sisse? Ja kas kÅ‘ik tahavadki saada? Sest Rahuriik on vast eelkÅ‘ige VAIMNE HINGESEISUND – rahutundega inimene ei seagi üles küsimust, mis vÅ‘i kes rahu on. Rahutundega inimene on RAHULE JÄÄNUD (justkui matustelgi öeldakse, et inimene on rahul), aga ilmselt ka mitte rahule sündinud.

5. Kristlik-piibellikult vÅ‘iks Rahuriigi mÅ‘istet otsida kristoloogia (Å‘petus Kristusest),  soterioloogia (päästmisÅ‘petus) vÅ‘i eskatoloogia (Å‘petus tulevastest aegadest) valdkondadest. Ja muidugi igaühe südamest.

6. Eelneva lőigu temaatikaga seostub otseselt Jeesuse Kristuse taastulemise doktriini alusőpetus, mida nimetatakse millenialismiks. Sellest tulenevad kolm eri őpetust: premillenianism, amillenianism ja postmilleanianism. Neid, kes usuvad, et Jeesus Kristus pöördub maailma tagasi ja rajab oma kuningriigi ehk Kristuse teine tulemine juhatab sisse 1000-aastase rahuriigi, nimetatakse premillenialistideks; neid, kes usuvad, et milleenium on vaimulik kontseptsioon, mis juba kestab ehk kogu Kristuse valitsemine ongi 1000-aastane rahuriik (tegelikku tuhande aastast rahuriiki aset ei leia, sellena tuleb mőista koguduse üldist teenimist), nimetatakse amillenialistideks; neid, kes ütlevad, et kirik saab valitsema enne Jeesuse Kristuse taastulekut ehk enne tuleb 1000-aastane rahuriik ja siis Kristus, nimetatakse postmillenialistideks.

7. Austatud Rahuriigi poole püüdlejad! Jagunemine ühte vői teise riiki, inimsoo teekonna algus, algab juba Aadama järglaste hulgas: Kain on maise valdkonna, Aabel aga taevase rajaja.

Räägitakse veel, et pärast viimase kosimiseas neitsi ohverdamist saabub rahuriik, ei mingeid sÅ‘du ega vallutusi ega hädasid enam, vili kasvab jÅ‘udsamalt, kari muutub rammusaks. Inimesed, kes on täna selles linnas, elavad igavesti. Seda juttu küll ei usuta, kuid räägitakse ometi ja igaüks natuke erinevalt. Ka meie oleme siin erinevad….Loodetavalt ongi täna kutsutud kooslus piisavalt erinev, et kohtumise temaatikat nii siit kui sealt vaadelda.

Järve Jaan, Pärnumaa 18. sajandi prohvet, ütles, et tuhandeaastane rahuriik ei saa enne tulla, kui Vene tsaar oma Kremli aknast tsaaririigi piirid ära näeb.

Avamegi iseenda piirid rahu tuppa toomiseks….